Haridusministeerium sai septembris kirja lapsevanemalt, kelle last Lähte ühisgümnaasiumisse vastu ei võetud.
Asja uurinud ministeerium leidis, et ehkki gümnaasiumisse vastuvõtu tingimuste kohaselt võib vastuvõtukomisjon pakkuda kandidaadile õppekohta ilma sisseastumisvestluseta, kui tema õpitulemused on silmapaistvalt head, näiteks on ta olnud edukas olümpiaadidel, siis Lähte ühisgümnaasiumis võeti otsepakkumisega vastu väga palju noori ning neile ei tehtud sisseastumistesti.
Ka ei arvestatud nende põhikooli lõpueksamite tulemusi selliselt, nagu teiste kandidaatide puhul.
“Nii toimides ei lähtutud direktori kinnitatud korras esitatust,” teatas ministeeriumi järelevalveosakonna nõunik Katrin Ohakas koolile.
Lisaks juhtis ta tähelepanu, et gümnaasiumisse sisseastumine on õpilase jaoks tähtis sündmus ja kõik seda mõjutavad otsused, näiteks suurel hulgal otsepakkumiste tegemine, mis vähendas teiste kandidaatide võimalusi, peavad seaduse järgi olema tehtud kirjalikult ja tooma selgelt välja õiguslikud alused.
Lähte ühisgümnaasiumi puhul ei leidnud Ohaka sõnul tõendamist, et otsepakkumisi teinud vastukomisjon olnuks kindla koosseisuga ja nende otsuseid oleks kirjalikult dokumenteeritud.
“Juhin teie tähelepanu vajadusele nimetatud sisseastumiskorda täiendada ja tagada gümnaasiumisse sisseastumise õiguspärasus ning läbipaistvus,” teatas Ohakas. “Eelkõige on vajalik selgelt ja täpselt reguleerida see, kuidas toimitakse otsepakkumise saanud õpilastega. Teiseks on vajalik mõelda, kuidas kandidaate informeeritakse tema kohast pingereas.”
Lisaks peab Ohaka sõnul kindlasti kehtestama otsepakkumise kriteeriumid ehk panema paika, mis on silmapaistvalt head õppetulemused ja millised tulemused olümpiaadidel ning siis nendest rangelt kinni pidada.
“Praegu saadi nende õpilaste nimekiri, kellele tehti otsepakkumised, teiste koolide juhtidelt või isegi õpetajatelt ning kriteeriumid olid sätestamata. Selliselt toimides pandi kandidaadid ebavõrdsesse olukorda ning kandideerijatel puudus info sellest, kui palju tehti otsepakkumis ja kui palju õppekohti jäi tegelikult tavakandideerijatele,” tõdes Ohakas.
Seetõttu tahab ministeerium, et Lähte gümnaasium annaks neile teada, mil moel on plaanis tuleval kevadel sisseastumist õiguspäraselt korraldada.
Maakool peab motiveeritud õpilaste leidmiseks pingutama
Lähte gümnaasiumi direktor Martin Pent ütles ERR-ile, et otsepakkumisi on kool teinud kahel viimasel aastal ning kui temast koolijuht, siis oli seda juba ühel aastal praktiseeritud.
“Küsisime ümbruskonna koolide juhtidelt puhtalt usalduse peale hinnangut, kes võiksid olla edukad gümnaasiumiõpingutes, oleksid head kandidaadid ja puhtalt selle teadmise alusel väljastasime kutseid. Tegime samamoodi ka 2025. aasta kevadel, kuni nüüd õppisime, et mõned asjad peame ära korrigeerima,” selgitas ta.
Pent rääkis, et niisugust vastuvõttu esimest korda katsetades oli koolisisest skepsist palju ning nimeliste kutsete saatmine tundus nii mõnelegi mõttetu, kuid kogemus näitas, et individuaalne pöördumine oli edukas: nende hulgas, kes kutse said, oli tung gümnaasiumisse tulla võrdlemisi kõrge. Sel põhjusel korraldati selline vastuvõtt ka tänavu kevadel.
Direktor lisas, et kuna Lähte ühisgümnaasium pole linnakool, vaid asub Tartust kümme kilomeetrit eemal, andis tavatu vastuvõtukord võimaluse ise natuke pildis olla ja tekitada õpilastes teadmine, et selline koht üldse olemas on.
“Linnakoolid meelitavad suure osa gümnasiste paratamatult enda juurde, see oli üks viis, kuidas meile tundus, et võiksime samamoodi motiveeritud gümnaasiumiõpilasi tõmmata enda poole,” selgitas Pent.
Nende õpilaskandidaatide vahel, kellele otsepakkumist ei saadetud, tehakse direktori kinnitusel valik võrdsetel alustel: arvesse võetakse põhikooli eksamite tulemusi, lõputunnistuse keskmist hinnet, mis peaks olema kõrgem kui 3,5, ning eelmisest aastast lisandus 45-minutiline mõtlemisoskuste test, mis hõlmab analüüsioskust, graafiku lugemise oskust ja muid põhioskusi.
Pärast haridusministeeriumist saadud kriitikat on kool oma sisseastumiskorda muutnud, et õiguslikke probleeme kõrvaldada.
Pent märkis, et kuna kõige enam heitis ministeerium neile ette seda, et gümnaasium ei olnud konkreetselt ja objektiivselt määratlenud, kellele kutseid saadab, vaid usaldas lihtsalt teisi koole, siis nüüd pandi vastuvõtukorras paika täpsemad kriteeriumid.
Ehkki Lähte ühisgümnaasium ei ole tehtud muudatustele veel ministeeriumilt tagasisidet saanud, kavatseb kool seda Penti kinnitusel kindlasti küsida ning usub, et kitsaskohad said kõrvaldatud.
“See tundub imepisike lihtne asi, et otsime lihtsalt nimeliselt või saame objektiivsete enda määratud kriteeriumite alusel nimistu meile tundmatutest õpilastest, kes tundub, et oleksid head gümnaasiumiõpilased, aga need paar aastat on tõestanud, et see läheb õpilastele sageli korda ja sellel on teatav mõju. Seetõttu ei näe hetkel põhjust, miks peaks pärast kaht aastat loobuma,” põhjendas direktor.