«Ootus oli 400 000 külastajat aastas. Öeldi, et selle saavutamine on võimatu. Ja nüüd käib meil kolm korda nii palju inimesi,» meenutab muuseumi tänane kõneisik. Sealjuures on tegu jõuka turistiga, kes naudib kultuuri, loodust ja tippklassi restorane. Mitte odava alko- ja päikesepaketi otsijatest pummeldajatega, kes rüüstavad paljusid Hispaania rannikulinnu.
«Alguses ei nähtud seda hea otsusena, aga väga kiiresti tuli välja, et see siiski oli seda. Inimestele igalt poolt maailmas avaldasid muljet nii see hoone kui ka ümbruskond, sest Baskimaad on lihtne külastada – kõik on väga lähedal. Tund aega autos või rongis ja saad väga erinevaid elamusi: meri, mäed, linnad,» sõnab Martínez Goyenaga.
Richard Serra «Matter of Time» («Aja küsimus») on spetsiaalselt Bilbao Guggenheimi ja just selle ruumi jaoks valmistatud. Foto: Mihkel Maripuu
«Selle muuseumiga taastasime oma enesehinnangu. Mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka ühiskondlikult oleme õitsenud. Oleme palju kosmopoliitsemad, palju avatumad, palju vilunumad suhtlemaks inimestega teistest kultuuridest. Kunst ja kultuur on palju enam põimitud meie igapäevaeludesse,» usub turundusjuht.
«Ja seda mitte ainult selle muuseumi pärast, vaid tänu loomemajandusele, teistele muuseumidele, institutsioonidele ja galeriidele, mis on kasvanud koos Guggenheimiga,» lisab ta. «Ma arvan, et see tähendab, et kultuur võib olla muutuste mootor ning tuua kaasa uue elamise ja töötamise viisi.»
Guggenheimi nime võttis muuseum alles pärast asutaja surma
Solomon R. Guggenheim. Foto: Wikimedia Commons
Solomon Robert Guggenheim (1861–1949l) sündis jõukas, Saksamaalt ja Šveitsist Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud juutide peres ning oskas oma rikkust elu jooksul veel tublisti kasvatada.
Peamiselt kaevandusäris tegutsenud mees hakkas kunsti kogumise vastu huvi tundma abikaasa Irene Rothschild Guggenheimi (1868–1954) mõjul. Algselt vanemate perioodide klassikuid soetanud ettevõtja huvi kaasaegse kunsti vastu kasvas, kui ta 1919. aastal ärist pensionile jäi ning kunstile keskenduski.
1926. aastal kohtus Guggenheim samuti Euroopa juurtega kunstniku ja kunstikoguja Hilla von Rebayga (1890–1967), kellest sai tema kunstinõunik. See viis 1937. aastal kaasaegsele kunstile pühendatud Solomon Guggenheimi fondi asutamise ja 1939. aastal Museum of Non-Objective Paintingi avamiseni New Yorgis, mille esimeseks juhiks sai Rebay.
Paruness Rebay valik oli ka usaldada 1943. aastal tolle muuseumi tänaseks maailmakuulsa hoone projekteerimine arhitekt Frank Lloyd Wrightile (1867–1959). Oma tänase – Guggenheimi – nime sai see muuseum aastal 1952, kolm aastat varem surnud Solomon R. Guggenheimi mälestuseks.