Samuti on määrav see, kui palju ettevõtte autod aastas sõidavad – iga lisakilomeeter kasvatab kulu ja heidet. Kui ettevõtte leiab viise, kuidas üleliigseid või tühje sõite vältida, siis suudad lisaks kliimaeesmärkidele ka kulud kontrolli all hoida.
Loomulikult ei tasu CO2 jalajälje optimeerimisel unustada mootori tüüpi – diisel, bensiin, hübriid, pistikhübriid või elektriauto. Arvestades, et autopargi süsinikuheitme jalajälje arvutamisel on valemis sees auto CO2 näitaja ja kütusekulu, siis ei pea kaua nuputama, et märgata, et elektriauto on võrreldes diisel- ja bensiinimootoriga oluliselt väiksema jalajäljega.
Kütusekulu või elektriautode puhul elektrilaadimiste arvutamise aluseks on sellisel juhul tüüpiliselt ettevõtte kütusekaardi või laadimiskaardi andmed. Kui töötajad kasutavad neid kaarte valesti – näiteks tankides isiklikke autosid – moonutab see ettevõtte jalajälje arvestust ja suurendab kulusid. Mobire saab ettevõtte jaoks kütusekaartide kasutamise mahud välja võtta ning autode läbisõiduga võrrelda. Selliselt saame tuvastada anomaaliaid ning hoida CO2 arvestus läbipaistvana.
Autopargi suuruse ja tüübi optimeerimine
Sihtotstarbeline kasutus on autopargi optimeerimise juures võtmesõna. Näiteks kontoritöötajad, kellel pikki sõite pole, võiksid sõita elektriautodega – tänaseks on laadijad suuremate kontorite läheduses tavaliselt olemas ja tööpäeva jooksul saab autot muretult laadida. Samas müügiinimesed või sagedased pikamaa-sõitjad võivad elektriautoga hätta jääda ning vajavad teistsugust lahendust.
Kasvav trend on isiklike ametiautode asemel ühiskasutatavad autod, mida broneeritakse nagu koosolekuruume. Ettevõtetes, kus autod pole töö tegemiseks hädavajalikud, kasutatakse isiklikke autosid sageli vähe. Kuid ka vähe kasutatud isiklikud ametiautod vajavad hooldust, kindlustust, maksude maksmist jne. Seega on ühiskasutatavate autode puhul võit on mitmetasandiline – väiksem CO2 jalajälg, aga ka kulude kokkuhoid.