Euroopa ühe suurima relvatootja Thalese Belgia haru kurdab, et nende raketitehaste kohal lendavad tuvastamata droonid. Tehases toodetud rakette on hiljuti Ukrainale tarnitud, et rindel Vene droone alla tulistada.
Thalese Belgia haru juht Alain Quevrin rääkis väljandele Politico, et nad märkavad sagedamini oma tehaste kohal droone kui veel mõned kuud tagasi. Täpsemalt viitas ta tehasele Evengee Fort, mis paikneb Belgia idaosas. See saladusega kaitstud tehas on ainuke koht, kus Thales võib oma raketitootmise jaoks varuda lõhkainet.
Seal saavad lõhkpead ettevõtte 70 mm läbimõõduga raketid, mis on hiljuti kasutusele võetud Ukrainas. Need on ehituselt lihtsamad kui oluliselt spetsiifilisemad õhutõrjeraketid ja seega ka ligikaudu kümme korda odavamad. Suurusjärgu mõttes maksavad need raketid kuskil paarkümmendtuhat eurot – kallimad õhutõrjeraketid aga mitusada tuhat eurot.
Neid suudavad tulistada nii osad Ukraina helikopterid kui ka sõjaväemaastikuautod. Thales toodab rakette kahes versioonis – kas laseriga juhitud või ilma juhtimisseadmeta. Vene droonile lähedale lennates rakett plahvatab ja paiskab laiale raudkuulikesed, mis drooni purustavad.
Thales Belgia haru juhi Quevrini sõnul püüavad nad oma tootmist kahekordistada ja nad loodavad selliseid rakette toota kuni 70 000 aastas. See nõuab tema sõnul samas, et oleks selge nõudlus.
Kuid seda enam teevad muret droonid, mis lendavad tehaste kohal. Belgias ei saa neid hakata rakettidega alla tulistama. Isegi elektrooniline segamine pole neile seaduslikult lubatud, kurtis Quevrin.
Kartus on, et droonid võivad alla kukkudes varale või inimestele viga teha.
Droonitõrje ettevõtja: paljud riigid ei pea ohuga sammu
Droonitõrje ettevõtte Dedrone by Axon asepresident Ash Alexander-Cooper ütles ERR-ile, et probleemiks on see, et paljudes riikides ei pea seadusandlus ohuga sammu.
“Paljudes riikides, kus me tegutseme, võib politsei segamist kasutada üsna rutiinselt, aga nad võivad segada vaid raadiosagedustel. Nad saavad seega peatada drooni ja piloodivahelise ühenduse – enamike droone lendavad siis koju, kuid mitte kõik,” ütles Alexander-Cooper.
Ta rääkis, et kui droonil on koduks märgitud muu asukoht kui see, kust ta piloodi kõrvalt lendu alustas, võib see just lennata tehase või mis on veel ohtlikum – mõne lennujaama suunas. Teine võimalus oleks tema sõnul segada GPS ühendust, mille abil droon üldse teab, kus ta on.
GPS või GNSS ühenduse segamine ei ole paljudes riikides lubatud kartuses, et see võib segada teisi süsteeme, mis vajavad seda signaali. Kui aga saaks takistada seda, et droon teab, kus kodu on – olgu see siis päris kodu või sihtmärk, siis see oleks teine viis, kuidas enam-vähem ohutult ohtu tõrjuda.