Metallorgaaniliste raamide väljatöötamise kaudu on laureaadid pakkunud keemikutele uusi võimalusi mõnede meie ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Sisuliselt on laureaadid loonud keemiavaldkonna lego-klotsid, millest suurim kasusaaja on keemiatööstus, kus sel moel luuakse näiteks katalüsaatoreid.
2025. aasta Nobeli keemiapreemia laureaadid on loonud molekulaarseid konstruktsioone, millel on suured tühimikud, mille kaudu saavad voolata gaasid ja muud kemikaalid. Neid konstruktsioone, metallorgaanilisi raame , saab kasutada vee kogumiseks kõrbeõhust, süsinikdioksiidi püüdmiseks, mürgiste gaaside säilitamiseks või keemiliste reaktsioonide katalüüsimiseks.
Susumu Kitagawa , Richard Robson ja Omar Yaghi pälvisid 2025. aasta Nobeli keemiaauhinna. Nad on välja töötanud uue molekulaararhitektuuri vormi. Nende konstruktsioonides toimivad metalliioonid nurgakividena, mida ühendavad pikad orgaanilised (süsinikupõhised) molekulid. Koos on metalliioonid ja molekulid organiseeritud moodustama kristalle, mis sisaldavad suuri õõnsusi. Neid poorseid materjale nimetatakse metallorgaanilisteks karkassideks (metal-organic framework e. MOF). MOF-ides kasutatavate ehitusplokkide varieerimise abil saavad keemikud neid kujundada konkreetsete ainete püüdmiseks ja säilitamiseks. MOF-id võivad käivitada ka keemilisi reaktsioone või juhtida elektrit.