Küsimusele, miks oli ta viimasel õppusel autojuht, vastas Hiiemäe, et vanus on juba sealmaal, et eesliinil võib ta noorematele meestele alla jääda, kuid mõnes spetsiifilisemas ametis võib temast kasu olla küll ja veel.
Risto Aarelo lisas, et tema abikaasa on samuti Kaitseliidus ja perel on ühised väärtused. «Eks minu Kaitseliidu-aastad on erinevad, kord on tulnud väga-väga palju tunde, kord vähem. Tahe panustada on aga endiselt olemas, eriti meditsiinivaldkonnas, olen nüüd järjest läbinud koolitusi ja kursusi,» lausus ta.
Tõele au andes on Aarelo kandideerinud ka meditsiinikooli, kuid piirdub praegu Kaitseliiduga, mis sellest, et hariduse poolest võiks ta minna ka kiirabisse tööle.
Risto Aarelo (48) teenib igapäevast leiba teedehooldusmasina juhina. Järva malevas on Paide üksikkompaniisse kuuluv kapral Aarelo kompanii meedik. Vabatahtliku riigikaitsja staaži on tal ligi 11 aastat.
Nii Hiiemäe kui ka Aarelo kiitsid Järva maleva uut pealikut, eelmisel aastal kaitseväest üle tulnud major Agur Kiburit, kes tilulilusse suurt ei panusta, vaid peab oluliseks sõjalist väljaõpet.
Tänavu Järva maleva suuremaid üksusi teadaolevalt suuremad õppused ees ei oota. Ei kevadel Kevadtormi ega sügisel Orkaani või midagi muud.
Kaitseväe meditsiiniüksused harjutasid koostööd
Kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse korraldatud koostööharjutus Varblaserünnak suurendas harjutuse juhi kapten Valter Voometsa sõnul üksuste oskust ja võimekust tegutseda diviisi struktuuris ühtse meditsiinisüsteemina. «Samuti oli võimalik leida ja lahendada esile tulnud kitsaskohti arenevas taktikalises meditsiinisüsteemis ning teha täiendusi tegevuseeskirjadesse vastavalt õpitu vastusele,» selgitas ta.
Eesmärk oli kontrollida ja parandada meedikute ja meditsiiniüksuste koostööd, täiendada reservväelaste teadmisi ja oskusi, treenida meeskonnatööd traumahaige käsitlemisel ning anda viimane lihv meedikute eriväljaõppele enne suurõppust Kevadtorm 2026.
Kuigi õppuse käigus mängiti läbi kõik vigastanule abi andmise tasemed alates haavatute kogumispunktist kuni välihaiglani, oli nädalase harjutuse käigus rõhk patsiendi käsitlusel pataljoni tasemel. Foto: Kristjan-Hendrik Paavo/Kaitsevägi
Kuigi õppuse käigus mängiti läbi kõik vigastanule abi andmise tasemed alates haavatute kogumispunktist kuni välihaiglani, siis nädalase harjutuse käigus oli rõhk patsiendi käsitlusel pataljoni tasemel. Sealjuures oli oluline läbi mängida just võimalikult realistlik tegutsemine patsiendi haavata saamisel, evakuatsioonil, sidumispunktis ja välihaiglas.
«Ajateenijad, kes on eelnevalt läbinud parameediku erialakursuse ning meditsiinirühma või -kompanii allüksuse kursuse, said võimaluse ühtse meeskonnana teha koostööd reserv- ja tegevväelastest arstide ja õdedega,» selgitas kapten Voomets. «Reservmeedikutele oli õppus hea võimalus harjutada traumahaigete käsitlust piiratud ressursside tingimustes tavapärasest erinevas keskkonnas ja meeskonnas.»
Tegevväelastest meedikutele oli Varblaserünnak oluline õppus, et täiendada oma oskusi ning olla veelgi paremini valmis oma sõjaaja ülesannete täitmiseks.
Õppuritele realistlikuma kogemuse andmiseks grimeeriti vigastatutele tõetruud haavad ning nad riietati vanadesse vormidesse, mille meedikud said kannatanule abiandmisel lahti lõigata. Lisaks osalesid haavatutena ja jagasid oma kogemusi kaitseväe missioonil haavata saanud veteranid.
Õppusel osales üle 160 ajateenija, tegevväelase, reservväelase ning Ameerika Ühendriikide meditsiiniüksuse meediku. Eestist olid esindatud Kaitseliidu Järva, Tartu ja Tallinna malev, 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljon, 2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ning toetuseväejuhatus.
Kaitseväe akadeemia koosseisu kuuluva sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõpet. Lisaks vastutab keskus Eestis ka sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonna teadus- ja arendustegevuse eest.
Allikas: kaitsevägi