Valka valla pikaajaliste finantsprobleemide lahendamiseks on rahandusministeerium (RM) kutsunud kohalikku omavalitsust üles muutma senist eelarve ja finantsjuhtimise lähenemisviisi, klaarima arved võlausaldajatega ning tasuma maksud 1. juuniks. Valka vald usub, et kodutöö on tehtud. Valla kokkuhoiurežiim on range ja uute kokkuhoiuvõimaluste leidmine on problemaatiline.
Mis on Valka valla finantsprobleemide aluseks, millega vald on juba mitu aastat hädas olnud? Vald on neid probleeme korduvalt tõstatanud ning volikogu esimehe Vents Armands Krauklise sõnul on seetõttu arusaamatu, et rahandusministeeriumi aruandes neid arvesse ei ole võetud.
„Rahandusministeerium on andmeid väga valikuliselt kasutanud ega ole tegelikult hinnanud põhimõttelisi probleeme, millest ta on väga hästi teadlik,“ tõi Krauklis välja.
Probleemi üks osa peitub Valgas
Valka vald on rahvaarvult üks väiksemaid Lätis ning olukorda halvendab veelgi asjaolu, et osa elanikke on end registreerinud Eestisse, mis omavalitsuse raamatupidamis- ja finantsosakonna juhataja Ilze Grandava sõnul mõjutab oluliselt üksikisiku tulumaksu laekumisi.
„Arvutuse aluseks võetud rahvaarv on 8280 ja kui me lisaksime need Eestisse sisse kirjutatud elanikud, oleks arv 9680,“ selgitas omavalitsuse esindaja.
Probleem on ka selles, et paljud Valcēni elanikud – hinnanguliselt umbes 500 – töötavad ka Eesti poolel ja nende maksud jäävad naaberriiki.
Keeruline kokku hoida
Samuti hindas omavalitsus, et piirkonnas on rihma pingutamise ja kokkuhoiu kord üsna range ning et säästmine mujal, nagu Grandava tunnistas, on problemaatiline.
„Kui meile öeldakse, et peaksime midagi kärpima, siis meil pole tegelikult midagi. Meil on praktiliselt ellujäämiseelarved kõikidele asutustele, kõikidele osakondadele. Ametikohti on vähendatud, vabu kohti on samuti täitmata ja osaliselt seetõttu, et keegi ei kandideeri sellistele palkadele. On väga raske öelda, kust veel kokku hoida saaks,“ ütles valla esindaja.
Vald pole viitsinud tegeleda
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste järelevalve ja rahastamise osakonna direktor Inta Komisāre on aga teisel arvamusel. „Praegu me sellistest kohalike omavalitsuste andmetest seda suurt paranemist ei näe.“
Aruande üks järeldusi puudutab kommunaalteenuste osutamise korrastamatut vormi, mis tekitab omavalitsusele kahju; omavalitsus ei ole pikka aega elanike kommunaalmaksete võlgu sisse nõudnud.
Omavalitsusel on nende kommunaalvõlgade kohta oma seletus ja nüüd on neil töötaja, kes võlgu sisse nõuab.
„Suurem osa võlgadest on üle 10 aasta vanad. Ja meil on graafik, kus me näeme kõverat, milline on olukord võlgadega. Me oleme töötanud ja on näha, et viimastel aastatel on võlasumma vähenenud. Siiski on täiesti selge, et enamikul juhtudel on võimatu sisse nõuda võlgu, mis on üle 10 aasta vanad, või nendega, mis on, sõlmitakse kokkulepped järkjärguliseks võlgade tagasimaksmiseks.“
Aga kui suurt summat vajaks Valka vald praegu, et oma ülesandeid täita? „Taotleme taotleme sel aastal toetust 674 287 eurot, mis võimaldaks meil probleemideta sotsiaaltoetusi välja maksta ja lahendada mõned kõige pakilisemad probleemid,“ tunnistas Krauklis.
Ministeerium tahab riigikontrolli auditit
Rahandusministeerium leiab, et Valka probleemid ei tulene mitte omavalitsuse suurusest, vaid pigem saamatust finantsjuhtimisest, mis mõjutab omavalitsuse ülesannete täitmist, ning peab seetõttu vajalikuks riigikontrolli hinnangut.
„Oleme kutsunud riigikontrolli üles seda põhjalikku analüüsi läbi viima, sest oluline oleks tegelikult mõista põhjuseid ja seda, kuidas me saame nendega tegeleda, ning seejärel teha koostööd olukorra stabiliseerimiseks,“ ütles volinik.
Valka vald jääb seisukohale, et arvesse tuleks võtta ka valla olukorda, mis Krauklise arvates on siiski eriline.
Valka omavalitsusele on antud aega 1. juunini oma finantsolukorra korrastamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (35)