Ukraina korraldas ööl vastu pühapäeva õhurünnaku Venemaa Nižni-Novgorodi oblastis Kstovo linnas asuvale suurele naftatöötlemistehasele, vallandades seal tulekahju.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on näha Lukoili-Nižhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase kohal leeke ning seda, kuidas suur osa sellest põleb, väidetavalt kostis piirkonnast ka plahvatus.

Sotsiaalmeediakanali Special Kherson Cat andmeil on tehas Venemaal suuruselt neljas, selle aastane tootmismaht on 17 miljonit tonni.

Tehas asub 800 kilomeetri kaugusel rindest ja umbes 400 kilomeetrit Moskvast ida pool.

Viimane rünnak toimus ajal, mil Ukraina ametnikud on tunnistanud, et välispartnerid on palunud Kiievil peatada droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, kuna USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu tõstab kütusehindu kogu maailmas.

“Vastame sellele diplomaatiliselt. Me saame selle kohta teatud signaale,” ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov Bloombergile 4. aprillil avaldatud intervjuus, täpsustamata, millised riigid on palunud Ukrainal oma rünnakud peatada.

Venemaa ametnikud pole rünnakut veel kommenteerinud ning samuti ei ole Ukraina sõjavägi veel rünnakut kinnitanud.

Kstovo rafineerimistehas on ka varem olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks.

Ukraina ründab regulaarselt Venemaal asuvaid sõjalisi ja tööstuslikke sihtmärke kaugmaadroonidega, kusjuures naftatöötlemistehased on sagedased sihtmärgid. Kiiev peab neid rajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need varustavad kütusega Vene relvajõude ja aitavad Kremlil dõda rahastada.

USA kehtestas Lukoilile ja teisele Venemaa energiaettevõttele Rosneftile sanktsioonid 2025. aasta oktoobris, külmutades Lukoili USA-s asuvad varad ja ähvardades nendega suhtlevatele välismaistele üksustele teiseseid karistusi. Sanktsioonid, mis olid esimesed Trumpi teise administratsiooni kehtestatud sellised meetmed, olid mõeldud Moskva survestamiseks Ukraina rahuläbirääkimistele, kuna fossiilkütuste tulud mängivad Venemaa sõjaliste jõupingutuste jätkamisel võtmerolli. Vaatamata sanktsioonidele andis USA rahandusministeerium pärast Iraani sõja algust 12. märtsil välja ajutise litsentsi, mis lubab riikidel osta merel hätta jäänud Venemaa naftat, et stabiliseerida ülemaailmseid energiahindu.

Nafta hinnad on Iraanis eskaleeruva sõja ajal hüppeliselt tõusnud, mis kestab kuuendat nädalat. Lähis-Ida energiarajatised on kogu konflikti vältel sihikule võetud, samal ajal kui Iraan on sulgenud ka Hormuzi väina – olulise veetee, mille kaudu liigub umbes viiendik maailma naftavarudest.