Saksamaa sõjaväekohustuslikus vanuses mehed peavad armeeteenistuse uute reeglite kohaselt küsima relvajõududelt luba, kui nad soovivad riigist lahkuda rohkem kui kolmeks kuuks.
Valitsus kehtestas sel aastal uue ajateenistuse mudeli, mis küll ei kehtesta kohustuslikku ajateenistust, aga nõuab, et alates 2008. aastast sündinud mehed läbiksid tervisekontrolli ja täidaksid küsimustiku oma teenistuskõlblikkuse kohta, teatas Briti leht The Telegraph.
Selgunud on, et seaduses sisalduv säte nõuab ka, et 17–45-aastased mehed peavad enne pikemaks ajaks riigist lahkumist hankima loa Saksamaa relvajõududelt (Bundeswehr).
Saksamaa on alustanud kiiret relvastumist ja võimalikuks sõjaks valmistumist, plaanides laiendada oma tavaväge vastuseks Venemaalt tulenevatele ohtudele ja võimalikule NATO lagunemisele.
Uue reegli eesmärk on piirata sõjaväekohustuslikus eas meeste lahkumist riigist suure kriisi, näiteks sõja korral, mis võib nõuda erakorralise ajateenistuse kehtestamist.
“Meessoost isikud, kes on saanud 17-aastaseks, peavad hankima loa Saksamaa relvajõudude pädevalt karjäärikeskuselt, kui nad soovivad lahkuda Saksamaa Liitvabariigist rohkem kui kolmeks kuuks,” seisab reeglites.
See säte jäi suures osas märkamata, kuni selle tõi esile vasakpoolne ajaleht Frankfurter Rundschau, kelle hinnangul tekitab see ärevust miljonite Saksa meeste seas.
Saksa kaitseametnikud kinnitasid, et praktikas antaks rahuajal load alati ning vihjasid ka, et lähitulevikus võidakse reeglit eranditega leevendada.
“Selle regulatsiooni taust ja juhtpõhimõte on tagada usaldusväärne ja informatiivne sõjaväeregister … hädaolukorras peame teadma, kes võib viibida pikemat aega välismaal,” selgitas armee esindaja.
Saksamaa uus ajateenistuse mudel kehtestati, et leevendada tõsist sõdurite nappust, ning see on moderniseeritud versioon ebapopulaarsest ajateenistuse süsteemist, mis lõpetati 2010. aastal.
Kantsler Friedrich Merzi laiem eesmärk on muuta Saksamaa uuesti Euroopas tugevaks tegijaks sõjanduses, millel oleks tema soovi kohaselt Euroopa tugevaim tavavägi.
Saksamaa on lubanud kulutada 2029. aastaks kaitsele 153 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), pikaajalise eesmärgiga jõuda NATO-s kokku lepitud viie protsendi tasemele.
Kuigi ajateenistus ei ole praegu kohustuslik, võimaldab uus seadus tulevikus mehi sundkorras teenistusse kutsuda, kui värbamiseesmärke ei täideta.
Varem sisaldas Saksa seadus sarnast sätet välismaale mineku lubade kohta, kuid seda nõuti ainult julgeolekuhädaolukorras, näiteks vahetu või käimasoleva sõja ajal.
Jaanuaris tehtud reformid muutsid reeglit nii, et see kehtib üldisemalt, mis tähendab, et iga 17–45-aastane Saksa mees peab Bundeswehri teavitama, kui ta soovib minna pikemale puhkusele või tööle välismaale.
Ei ole selge, mis juhtub juhul, kui mees lahkub loata.
On ka spekuleeritud, et reegel võidi vastu võtta kogemata, kuna see võib tekitada Saksa relvajõududele suure bürokraatliku koormuse.
Saksamaa kaitseministeerium tunnistas seda ja teatas, et töötab välja täpsemad reeglid erandite tegemiseks, et vältida tarbetut bürokraatiat.