Ärileht kirjutas sel kolmapäeval Kremli plaanist asuda karmilt piirama VPN-ide kasutamist. Kaks päeva hiljem tabasid Venemaa siseriiklikku maksesüsteemi aga ulatuslikud tehnilised tõrked, mis halvasid mobiilipanganduse, sularahaautomaatide töö ja QR-koodiga maksmise. Probleemid puudutasid riigi suurimaid finantsasutusi, sealhulgas Sberbanki, T-Banki ja VTB-d.
Üle miljardi aktiivse kasutajaga sõnumirakenduse Telegrami asutaja Pavel Durovi sõnul olid reedesed intsidendid otseselt seotud Kremli VPN-blokeeringutega. Venemaal ja Ukrainas laialdaselt kasutatava platvormi looja kutsus venelasi üles piirangutele vastu astuma.
„Tere tulemast tagasi digitaalsesse vastupanuliikumisse, mu vennad ja õed,“ teatas Durov oma Telegrami kanalil, märkides, et hoolimata keeldudest kasutab jätkuvalt VPN-i edasi üle 50 miljoni venelase.
Venemaa keskpanga järelevalve all olev riiklik maksekaardisüsteem (NSPK) põhjendas probleemi „tehnilise rikkega ühes pangas“ ja kinnitas, et inimeste raha on kaitstud. Sõltumatute analüütikute ja digiaktivistide hinnangul langesid katkestused aga kokku riikliku järelevalveameti Roskomnadzori katsetega blokeerida krüpteeritud sõnumiteenuseid ja VPN-protokolle. Kõnekas on ka asjaolu, et mitmed Venemaa meediaväljaanded kustutasid hiljem artiklid, mis viitasid krahhi seosele riikliku tsensuurikampaaniaga.
Riik surub peale oma rakendust
Venemaa digiarengu minister Maksut Šadajev teatas sel nädalal plaanist muuta VPN-ide kasutamine venemaalastele oluliselt keerulisemaks ja kallimaks. Muu hulgas palus minister mobiilioperaatoritel hakata alates 1. maist küsima lisatasu neilt klientidelt, kes tarbivad kuus üle 15 gigabaidi rahvusvahelist andmemahtu, ning nõudis tehnoloogiahiidudelt VPN-kasutajate tõrjumist.
Tavalistele kodanikele on VPN sageli ainus tööriist, millega hiilida mööda riiklikust tsensuurist ning pääseda ligi blokeeritud lääne sotsiaalmeediale ja sõltumatutele uudistele.
Ametlikult põhjendab Moskva lääne sõnumirakenduste piiramist julgeolekukaalutlustega, viidates Ukraina rünnakutele ja lääne luureteenistuste väidetavatele sabotaažikatsetele. Durovi hinnangul on aga võimude tegelik eesmärk suruda kodanikele peale riiklikku sõnumirakendust MAX.
Tegu on 2025. aastal tehnoloogiaettevõtte VK loodud superäpiga, mis ühendab endas nii sõnumivahetuse, e-kaubanduse kui ka riiklikud teenused. Rakendus on muudetud kohustuslikuks koolides ja ülikoolides ning see peab olema eellaaditud kõikidesse Venemaal müüdavatesse uutesse nutitelefonidesse.
Erinevalt Telegramist puudub MAX-il otspunktkrüpteering (end-to-end encryption) ning kõik kasutajate andmed salvestatakse Venemaal asuvates serverites, millele on ligipääs Föderaalsel Julgeolekuteenistusel (FSB). Kriitikute sõnul on tegemist sammuga Hiina ja Iraani stiilis „tehnoloogilise suveräänsuse“ poole. Kuigi rakendusel oli märtsi seisuga umbes 100 miljonit registreeritud kasutajat, suhtuvad paljud venelased sellesse jälgimishirmu tõttu umbusklikult.
Venemaa võimude surve sõltumatutele kanalitele, sealhulgas Telegramile, üha kasvab: rakenduse kiirust on riigis kunstlikult aeglustatud, Kreml süüdistab platvormi NATO luureteenistustega koostöös ning Durovi enda vastu on algatatud terrorismisüüdistustega kriminaalasi, mida mees ise nimetab fabritseeritud tsensuuriks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare