Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine toimuks selge, arusaadava ja parlamentaarse kontrolli all oleva mandaadi põhjal.
Eelnõu kohaselt võib kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Fotod tuleb eelnõu kohaselt kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.
Kui algselt nägi eelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid politsei- ja piirivalveametile ja julgeolekuasutustele, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatuse kohaselt saab vastavaid andmeid kasutada ka maksu- ja tolliamet, kellel on andmetele ligipääs ka praegu.
Järgmise aasta eelarve läbis esimese lugemise
Tänasel riigikogu istungil läbis 2026. aasta riigieelarve seaduseelnõu esimese lugemise. Riigieelarve vastu võtmiseks peab eelnõu läbima riigikogus kolm lugemist.
2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht ca 19,6 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse.
Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKP-st. Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Investeeringutena näeb valitsus ette 276,8 miljonit eurot maanteetaristusse, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust ning 684,2 miljonit raudteesse, et muuhulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Koos maksumuudatustega tõuseb õpetajate keskmise palga teenijate netotulu 319 euro võrra kuus ehk 3828 euro võrra aastas. Samades valdkondades rakenduvad aga ka varasemad tegevuskulude kärped – haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub 2026. aastal 94 miljoni euroni, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.
Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse 2026. aastal palgatõusudeks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.
Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu soodustus laste järgi ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni ehk 20 euro võrra, pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (22)