Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine,“ märkis ta.
„Toiduainete tootmise kahanemise taga oli jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik.
Puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine kasvas
Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ja elektroonika- ning optikaseadmete tootmine 1,1%.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025. aasta veebruariga kahanes töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 0,8%, kuid müük ekspordiks vähenes 5,2%.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul natuke üllatav töötleva tööstuse tootmise vähenemine 1,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tulemused on tema sõnul natuke vastuolus sellega, mida eelmisel nädalal väitsid oma majandusprognooside esitlusel nii Eesti Pank kui ka rahandusministeerium. „Üks põhiteese oli, et selle aasta alguseni läks meie majandus tõusvas joones ja olid loodud kõik eeldused korralikuks majanduskasvuks,“ märkis Eamets.
Tegelikult pole see tema hinnangul isegi väga oluline, mis seis oli jaanuaris-veebruaris. „Iraani sõda lõi kõik kaardid segamini ning kui me vaatame aasta alguse majandustulemusi ning arvame midagi selle kohta, kuidas sellel aastal edasi läheb, siis on see sama hea kui homset ilma ennustaksime eelmise nädala ilmakaartide järgi,“ tähendas ta.
Praegused prognoosid enam ei päde
Täna tehtud prognoosid Eametsa hinnangul lihtsalt ei päde, sest maailm muutub nii kiiresti. „See kehtib ka eelmisel nädalal avalikustatud prognooside kohta ehk tulevikku silmas pidades on mõistlik pigem vaadata riskistsenaariumeid, mitte nö tavapärast ehk siis baasstsenaariumi.“
Tulevikku vaadates võib tema arvates öelda, et ka märtsi majandustulemustes ilmselt Iraani kriisi veel ei näe. Esmane Iraani sõja mõju laine jõuab meile kohale läbi kallinenud kütuse ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutuvad kallimaks. Alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega.
Millal ettevõtted hakkavad kajastama kallinenud transporti ka oma lõppteenuste hindades ja kuidas see hakkab nõudlust mõjutama, näeme lähikuudel. „Kaks järgmist suuremat mõjukanalit hakkavad meie elukallidust mõjutama pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ja juhuelekter (päike ja tuul) meid enam ei aita,“ nentis ta.
Inflatsiooni numbrid tulevad kindlasti kõrged
Nafta- ja gaasikriis jõuab siis energiahindadesse. Kolmas kanal on sügisel kallinevad toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb läbi kasvanud väetiste hindade. „Üks on küll kindel – inflatsiooni numbrid tulevad sellel aastal kõrged, võibolla kõrgemad isegi kui eelmisel aastal.“
Lähiajal kui pangad uued laenu maksegraafikud saadavad, jõuab meie rahakotti Eametsa hinnangul arusaamine, et midagi on muutunud ka laenuturul. Täna on euribor juba tõusnud 2,5 protsendini, suure tõenäosusega tõuseb intress aasta jooksul veelgi. Järgmine tõehetk on 30. aprillil kui Euroopa Keskpanga Nõukogu hakkab intresside võimalikku tõusu arutama.
„Ainus lootus mingiteks positiivseteks muutusteks majanduses oleks see kui Netanyahu ja Trump oma sõjamasina homme Iraanis kinni keeraksid. Igaüks võib ise selle lootuse realistlikkust hinnata.“
Liiga suurt rõhku ei tasuks siiski panna
Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla leidis aga, et veebruar on üks kuudedest, mis on tavapärasest väiksema toodanguga ning seepärast ühe kuu andmetele ei tasu liiga suurt rõhku pöörata ja varasemat väikest kasvutrendi veel lõppenuks kuulutada.
Uusküla tõi välja, et kuu võrdluses vähenes kestvuskaupade tootmine, kuid suurenes nii kulu- kui kapitalikaupade tootmine. Kuises võrdluses oli langejate hulgas põhifarmaatsiatoodete tootmine ning tekstiili ja rõivaste tootmine. Samuti vähenes nahatoodete ja elektriseade tootmine. Samas kasvas toiduainete tootmine 2 protsenti peamiselt muude toiduainete tootmise kasvust, samas kui piima- ja kalatoodete tootmine langes pea kümnendiku.
Ta märkis ka, et töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt kerges tõusutrendis, kuid seda vähesel määral. „Kodumaine nõudlus, mis küll moodustab vaid kolmandiku, annab oma panuse,“ märkis ta. Samuti on Uusküla sõnul eksporditurgudel minemas paremini. „Nafta hinna ja toormete mõju ulatus on veel ebaselge kuid majanduse taastumisele on see negatiivselt mõjumas.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)