Et kvartal on näide aeglastest arendusprotsessidest, toimus sarika ja nurgakivi sündmusel debatt kinnisvaraarenduste teemal – mida näevad erakonnad lahendusena?
Reterra osaniku ja tegevjuhi Reigo Randmetsa sõnul on tänasesse jõudmine olnud pikk teekond – Hipodroomi arendus on täna töös, kuid ehitusloani läks kuus aastat. «Arenduste menetlusajad on Tallinnas ebaloomulikult pikad – detailplaneeringute algatamine, mis seadusjärgse 30-päevase menetluse asemel võtab Tallinnas aega aastaid. Tihti on venimise põhjuseks ka värske üldplaneeringu puudumine, mis annaks ette kindlamad kokkulepitud raamid. Hipodroomi kvartali ehitusloani jõudsime menetlusprotsessi algatamisest kuus aastat hiljem ja see kõik jõuab tarbija jaoks hindadesse,» selgitas Randmets.
Randmets kurtis sarnast muret Postimehele ka kevadel ning toona vastas Tallinna linna esindaja, et nad teevad muudatusi, et planeeringute protsesse kiirendada.
Sarika ja nurgakivi sündmuse raames viidi tunnelis läbi seitsme erakonna debatt. «Me sihiks oli tuua kokku valdkonna ettevõtjad ja linna esindajad. Praeguse Tallinna linnavalitsusega on valdkonnas juba mitmeid positiivseid muudatusi ellu viidud – kiirenenud on menetlusprotsess, Põhja-Tallinn sai septembri lõpus üldplaneeringu. Neid ja teisi muudatusi on vaja, sest lihtsustatult öeldes hoiavad aeglased arendusprotsessid raha ringlemast, mis kahjustab ka linnaeelarvet ja linna võimekust vajalikke teenuseid tagada,» ütles Randmets.
Valdav osa erakondi oli debatil ühel meelel, et peamisteks väljakutseteks on kõrged eluasemehinnad, aeganõudvad planeerimismenetlused ja vajadus linna nutika tihendamise järele. Mitmed erakondade esindajad pakkusid lahendusena välja reaalajas jälgitava planeerimissüsteemi, mis toimiks sarnaselt kullerirakendusele – võimaldades täpselt näha, millises etapis menetlus parasjagu on. Arutelu keskmes oli ka ajale jalgu jäänud Tallinna üldplaneering. Ühiselt tõdeti, et arendajatel on oluline roll majanduse elavdamisel ning nende tegevuse toetamine on vajalik, et linn saaks areneda ja elu edeneks.