Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, millega tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul vajab kohtupidamine Eestis ulatuslikke muudatusi, kuna see on viimasel kümnendil kõigis kohtuastmetes ja menetlusliikides märkimisväärselt aeglustunud. Ta märkis, et komisjon otsustas valitsuse algatatud eelnõu toetada, kuid tahab muudatusi pärast eelnõu esimest lugemist kohtute esindajate ja huvigruppidega veel põhjalikult arutada.

Eelnõuga kavandatakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi mitmes omavahel seotud valdkonnas: tsiviil- ja halduskohtumenetluses, kohtukorralduses ja kohtutoimingute lõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.

Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Eelnõuga muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb eelnõu senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.

Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.

Komisjoni istungil tutvustasid eelnõuga plaanitavaid muudatusi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsler Mari-Liis Mikli ja kohtureformi projektijuht Viljar Peep.

Põhiseaduskomisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) täiskogu istungi päevakorda 14. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]