Lõuna-Ameerikast pärit loomad on kaameli sugulased, kuuludes koos üks- ja kaksküürkaameli, laama, guanako ning vikunjaga mõhnjalaliste seltsi kaamellaste sugukonda. Alpakadel, nagu ka teistel kaamellastel, on pikad ja saledad jalad ning iseloomulik kõnnak, mida nimetatakse küliskäimiseks (sama külje esi- ning tagajalg liiguvad samaaegselt ette). Alpakasid on kasvatatatud Andides Inka tsivilisatsiooni aegadest peale. Alpaka on koduloom ja teda peetakse peene villa pärast. Geneetilised tõendid näitavad, et ta on aretatud vikunjast. Kõige rohkem, pea 98% alpaka populatsioonist, elab Peruus.
Kõigil kaamellastel on suhteliselt väike pea, pikk peenike kael ja lõhestunud ülamokk. Neil on tihe karvkate, mis isoleerib neid päevasest kuumusest ning annab sooja öökülmas.
11 kuud kestva tiinuse järel sünnib tavaliselt 1 järglane. Järglase toon võib olla täiesti erinevat värvi vanemate omast, näiteks valge ja pruuni alpaka järglane võib olla täitsa must.
Alpakad on sotsiaalsed karjaloomad, kes elavad koos gruppides, mis koosnevad alfaisasest, emastest ja nende järglastest. Suguküpseks saavad isased umbes 2-3 aastaselt. Emased hakkavad järglasi andma 1-2 aastaselt. Alpakade eluiga on umbes 20 aastat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)