Pressipäevale eelneval õhtul pakuti ajakirjanikele imelist õhtusööki Helsingi kuulsas Michelini-restoranis Finnjävel, kus sai juttu vesta erinevate Finnairi tegelastega, nautides samal ajal võrratuid roogi. Pressipäevale järgnesid erinevad järeltuurid – mina liitusin sellega, mis viis Lapimaale Levisse. Aga sellest tuleb lähemalt juttu teine kord, seekord keskendume pressipäevale.
Pressipäeva hommik algas vara. Kui oleksin olnud Eestis, jõudnuksin isegi lipu heiskamisele, seekord aga jõudsime varahommikul hoopis hotelli fuajeesse, kus Finnairi kommunikatsioonitegelane kõigile teatas, et Eestil on täna vabariigi aastapäev. Kuna olin sellel üritusel ainuke ajakirjanik Eestist, sain kõik õnnitlused endale. Peaaegu nagu oma sünnipäev! Aga tegelikult oli Finnairi päev.
Kuidas väljus Finnair topeltkriisist?
Pressipäeva esimeses pooles rääkis Finnairi tegevjuht Turkka Kuusisto lennufirma praegustest tegemistest ja kuidas on suudetud välja tulla topeltkriisist, nagu nad seda nimetavad. Kõigepealt COVID-19 ja siis Venemaa õhuruumi sulgemine seoses Ukraina sõjaga.
Kui Venemaa ründas üle nelja aasta tagasi Ukrainat, siis paljud lääneriigid sulgesid oma õhuruumi vene lennukitele. Venemaa sulges seepeale oma õhuruumi ka neile. Üleöö oli kadunud Finnairi suurim eelis teiste lennufirmade ees, mis oli muidugi kiireim tee Euroopast Aasiasse.
Venemaa õhuruumi sulgemine muutis kõike,“ rääkis Kuusisto. „See oli tõeline väljakutse nii meie ärimudelile, strateegiale kui loomulikult ka töötajatele.“
Finnairil aga oli oma arsenalist võtta salarelv – Finnish Sisu. Ei tasu arvata, et sel sõnal on midagi ühist eestikeelse sõnaga „sisu“ – ka sel korral tähedavad naabermaade keelte sõnad totaalselt erinevat asja. Kuusisto sõnul tähendab nende sisu vastupidavust ja visadust, aga mitte ainult.
„See on vaikne jõud, mille abil saab edasi minna ka siis, kui justkui oled jõudnud oma piirini. Meid ajendab edasi minema Soome sisu, mis kirjeldab meie mentaliteeti ja toimimist. Muidugi tangime oma lennukeid lennukikütuse või pigem muidugi säästliku lennukikütusega, kuid meie paakides on alati ka natuke sisu,“ kirjeldas Kuusinen sõna tähendust. „Just see soomlaste vaim ja julgus olid võtmeteguriks viimase viie aasta keeruliste aegade läbimiseks ja Finnairi 103-aastase pärandi jätkamiseks.“
Kuusisto sõnul on Finnairi võrgustik nüüd teistmoodi tasakaalustatud ja kauglende toetab väga tõhus ja usaldusväärne lühilendude võrgustik Põhjamaades ja Euroopas.
Ellujäämisrežiimist taas finantstulemuslikkuseni
Kui Turkka Kuusisto 2024. aastal Finnairi tegevjuhina tööd alustas, elas ettevõte lihtsalt ellujäämisrežiimis. „Seetõttu alustasime väga põhjalikku protsessi, et selgitada välja, miks me oleme olemas, mis on meie suurem eesmärk ja millised on strateegilised prioriteedid ja valikud, mida me tahame teha, et jätkata finantstulemuslikkust,“ selgitas lennufirma praegune tegevjuht.
Topeltkriisi leevendamiseks alustaski Finnair uue võrgustiku loomist ja asus uurima, kuidas on kliendibaas muutunud pärast Venemaa õhuruumi sulgemist. „Kui me oma klientide andmeid põhjalikumalt uurime, näeme, et meie püsikliendid on muutunud meie jaoks veelgi olulisemaks,“ selgitas Kuusisto.
2025. aastal tegi Finnair teatavaks terve rea uusi liine 2026. aastaks, sealhulgas lendude taastamine Kanadasse pärast 11-aastast pausi, Lõuna-Euroopa võrgustiku tugevdamine ja sisenemine Austraalia turule – juba sügisel alusatatakse lendudega Melbourne’i.
Praegu on Finnairil Euroopa võrgustikus 87 sihtkohta ja töö käib, et optimeerida kõik oma võimalused parima lennuvõrgustiku loomiseks.
Paneelvestluses avati veelgi telgitaguseid
Pärast Turkka Kuusisto ettekannet toimus paneeldiskussioon, kus küsimustele vastamiseks olid valmis Finnairi kliendisuhete juht Simon Large, müügi- ja tulustrateegia juht Christine Rovelli ja digijuht Antti Kleemola. Vestlust modereeris Anssi Partanen ja ajakirjanikud said küsida kõike, mis meelel ja keelel. Tuli juttu uutest sihtkohtadest, kliendibaasi laiendamisest, tuludest-kuludest, jätkusuutlikusest, keskkonnahoiust ja paljust muust, millega üks suur lennufirma iga päev tegeleb.
Vestlusest jäi kõlama sõna finnishness – teame ju kõik, kui pühendunud on Finnair n-ö soomlaslikkuse hoidmises oma lennukites ja Soome lennujaamades. Marimekko, Iittala ja teised kohalikud kultusbrändid, muidugi ka muumid, keda iga pool näeb, ei lase hetkekski kahelda, mis lennufirma lennukis või mis riigi lennujaamas sa üldse oled. Inimesed, kes väga palju reisivad, võivad vahel uinakust ärgates veidi segadusse sattuda ja siis on ju hea küll, kui sulle kohe Nuuskmõmmik või Väike My otsa vaatab.
Uus Finnairi muusika. Maailma esiettekanne 36-le ajakirjanikule
Pärast pressipäeva lõunasööki (pearoaks muidugi soomlaste lemmik eriti rammus lõhesupp!) ootas meid kõige lahedam üllatus. Meid juhiti Haltia looduskeskuse suurde saali, kus meid ootas orkester imeilusate talviste visuaalide taustal. Orkestri ees seisev kuulus Soome helilooja Lauri Porra – sel hetkel me muidugi veel ei teadnud, kes ta on – tõstis dirigendikepi ja me kuulsime imeilusat teost. Midagi sellist ei osanud tõesti üldse oodata, tavaliselt ei sisalda pressipäevad maailma esiettekandeid. Seda aga see kontsert meile just oli. Maailma esiettekanne 36-le ajakirjanikule.
Kui orkestrandid looga lõpetasid, tutvustati meile ka dirigenti, tuntud Soome heliloojat Lauri Porrat – kes muide on Jean Sibeliuse lapselapselaps. Ta oli just valmis saanud albumi lugudega, mis mängivad nüüd kõikides Finnairi lennukites boarding’u ajal ja väljalennu ootel. Mitmeid neist meile ka esitati.
Viimane neist mõjus mulle nii, et pisar oli silmanurgas, see oli tõesti nii ilus. Pärast sain Lauri Porraga ka veidi juttu vesta ja sain teada, et selle viimase loo nimi oli „Going home“. Mõnes mõttes huvitav, et just kojumineku lugu vee silmast välja kiskus, aga tegelikult saan aru küll – taaskohtumine oma kallitega on midagi sellist, mida ma muusika keeles varem kuulnud polnud, aga kohe ära tundsin.
Lauri Porra andis koos orkestriga kontserdi ka veel tuisuses lennujaamas, kui ajakirjanikke post-tour’idelt koju saadeti. Meie lennuk jäi sellele küll hiljaks, kuid video vahendusel on see nüüd siin kõigile vaatamiseks üleval.
Aga tagasi Haltia looduskeskusesse. Kui me Lauri Porra ja orkestri imeilusast kontserdist taastusime, oli meil võimalus uudistada Finnairi Show&Tell stände. Saime teada palju uut Finnairi jätkusuutlikuse programmidest, klienditeeninduse uutest hüvedest ja paljust muust. Kindlasti tasub Finnairi ja üldse kogu finnishness’i kohta lähemalt uurida Finnairi kodulehelt.
Kui me olime kõik need Show&Tell stendid läbi käinud ja targemaks saanud, oligi aeg pressipäev lõpetada. Seadsime bussirattad lennujaama poole, et veel samal õhtul Lapimaale lennata. Sellest reisist on ka muljeid oodata, aga natuke hiljem – kui on huvi, tasub regulaarselt tšekata portaali reisijuht.ee.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada