Taristuminister Kuldar Leis ütles, et jäätmereformi keskne eesmärk on lõpetada olukord, kus suur osa jäätmetest põletatakse või ladestatakse, kuigi neid saaks kasutada uute toodete valmistamiseks. «See tähendab, et kogu süsteem peab toimima: inimesel peab olema lihtne sortida, omavalitsusel süsteemi korraldada ja ettevõtjatel kindlust ringlusse investeerida,» selgitas ta.
Reformi üks olulisimaid muudatusi puudutab juba 1. juulist jõustuvaid saastetasusid, mis mõjutavad otseselt inimeste rahakotti.
Riigi plaan on muuta senine hinnaloogika vastupidiseks: kui varem polnud sortida alati majanduslikult kasulik, siis edaspidi peaks see olema kõige odavam valik.
Leisi sõnul on põhimõte inimesele lihtne: sortimine peab olema odavam kui selle tegematajätmine. Tema andmetel võib segaolmejäätmete ühe konteineri tühjenduse hind tõusta 32–96 senti sõltuvalt konteineri suurusest. Samas jääb pakendi ning paberi ja papi üleandmise hind uues süsteemis kõige rohkem 50 sendi juurde.
Riigi hinnangul peaks korralikult sortiva majapidamise igakuine jäätmearve jääma keskmiselt viie euro kanti. Kuigi riik lubab, et sortimine aitab kulusid vähendada, on kohalikud omavalitsused hinnamuutuste suhtes ettevaatlikud.
Järva vallas pole jäätmevedaja seni hinnatõusutaotlust esitanud, seetõttu ei osata täpselt prognoosida, kui palju kulud suurenevad. Paide linnas eeldatakse, et saastetasude muutus mõjutab ka elanikke, kuid selle ulatus sõltub suuresti nende enda käitumisest. «Peab jääma paika põhimõte, et kes sordib ja annab jäätmeid liigiti üle, seda puudutab hinnatõus vähem,» ütles Tiina Kivila.