Takistused ei tulene niivõrd kaitsevaldkonnast endast, kuivõrd üldiselt nende materjalide ümbertöötlemise keerukusest. «Näiteks komposiitmaterjalide, kuuli- ja killuvestide paneelide, kiivrite või jalanõude ümbertöötlemine on keerukas ja kallis,» tõi labori juhataja välja. Praegu kasutatakse osa vanu tekstiile kaitseväes juba näiteks maskeerimisvõrkude valmistamiseks. Teadlaste hinnangul võiks ringlussevõtt olla palju süsteemsem. «Kui me saaksime need jäägid kokku koguda, ümber töödelda ja suunata tagasi samasse sektorisse või mõnda teise kasutusvaldkonda, siis oleks see mõistlik ressursside kasutamine,» ütleb Plamus.
Ringmajandus vajab nii tehnoloogiat kui ka majanduslikku loogikat
Tekstiilitehnoloogial on kestlike materjalilahenduste arendamisel märkimisväärne roll. «Mingit võluvitsa, mis kõik probleemid lahendaks, ei ole olemas. Samas on palju võimalusi, kust alustada,» selgitab Plamus. Tekstiilitehnoloogia laboris on katsetatud mitmesuguseid võimalusi, kuidas purustatud tekstiilijäätmeid uuesti kasutada. «Oleme arendanud näiteks purustatud tekstiilijäätmetest erinevaid lausmaterjale, mis sobivad siseinterjööri ja filtermaterjalideks,» ütleb Plamus. Samuti arendatakse jäigemaid mööbli- ja ehitusmaterjale ning katsetatakse tekstiilbetooni.
Praegu kasutatakse osa vanu tekstiile kaitseväes juba näiteks maskeerimisvõrkude valmistamiseks. Teadlaste hinnangul võiks ringlussevõtt olla palju süsteemsem.
Kuigi Eestis ei ole praegu veel laiaulatuslikku tekstiilide ümbertöötlemise võimekust, on võimalusi olemas lähiriikides. «Näiteks Soomes on ümbertöötlemistehas, kuhu saab viia koguseid alates 500 kilogrammist,» ütleb Plamus. Tema sõnul võimaldaksid sellised lahendused juba praegu katsetada, kuidas erinevaid tekstiilijääke paremini ringlusse võtta.
Valdkonna suurimaks väljakutseks on otstarbekus.
«Kuigi mina käsitleksin ennast ringmajanduse ja kestliku arengu pooldajana, on ettevõtete jaoks väga oluline ka majanduslik külg. Tänapäeval ei saa müüa lihtsalt ilusat lugu sellest, et toode on ümbertöödeldud. Need peavad olema konkurentsivõimelised praeguses lineaarses majandussüsteemis,» ütleb Plamus. «Selles mõttes ongi keeruline. Aga ma ei kaotaks lootust, neid materjale tuleb edasi arendada, sest see on oluline.»
«Kaitsetööstus ja ringmajandus – kas kaitsevõime saab olla ühtaegu tugev ja ressursitark?»
8. aprillil toimub TalTechi ringmajanduse tuumiklabori aastakonverents «Tootmine, ressursid ja loodushoid», kus Tiia Plamus juhib paneeli, mis uurib, kas julgeolek ja kestlikkus saavad käia käsikäes.