Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, teadsid nii riigi juhid kui ka rahvas hästi, millest nad pääsesid: rõhuvast okupatsioonist, tsentraliseeritud majandusest ja rahvusvahelisest isolatsioonist. Taasloodud riiki kujundati täpselt vastupidises suunas – digitaalseks, lihtsaks, ettevõtlussõbralikuks ja maailmale avatuks. Eesti pühendumus Euroopa ja Euro-Atlandi integratsioonile oli nende eesmärkide saavutamisel keskne ning aitas saata Nõukogude pärandi ajaloo prügikasti.
Kui Eesti 2004. aastal mõlema organisatsiooniga liitus, oli üldine tunne lihtne: «Me saime hakkama.» Maailma tugevaim sõjaline liit tagas julgeoleku, samal ajal kui Euroopa integratsioonist sai majanduskasvu ja demokraatliku konsolideerumise võimas mootor – ideaalne stardiplatvorm «Balti tiigrile». Kuulumine nendesse kahte mõjukasse liitu on olnud Eestile eduka ja enesekindla arengu seisukohalt hädavajalik.