Mis on inimeste tervisega, terviseteadlikkusega, 20 aasta jooksul toimunud?
20 aastat tagasi kiirabisse tööle minnes oli tunne, et inimesed ei tea esmaabist mitte midagi. Nüüd ei ole see tunne muutunud. Võib-olla terviseärevust on täna rohkem. Inimesed muretsevad oma tervise pärast hästi palju, aga see muretsemine ei ole selles mõttes muretsemine, et nad võtaksid ka midagi ette, vaid nad pigem nagu muretsevad üle.
Ja siis helistavad kohe kiirabisse?
Isegi pisemate muredega arvatakse, et see on midagi hästi tõsist ja mul on kindlasti midagi väga rasket. Kui ütled, et tegelikult sa võiksid kaheksa tundi magada päevas, normaalselt süüa ja regulaarselt trenni teha, siis vastatakse, et ma liigun väga palju, kõnnin 20 minutit päevas. Mis tegelikult on nii väike liigutamine inimorganismile, et pigem ikkagi allakäik jätkub, kui sa nii vähe ennast liigutad.
Tegelikult on ikkagi elustiilis väga palju kinni.
Absoluutselt. Elustiil on põhiline, millega me saame oma tervist hoida. Ja isegi siis, kui on väga halvad geenid sattunud, siis elustiil on see, millega saame neid asju edasi lükata, mis meil võivad avalduda.
Esmaabi andmise oskus on väga madal. Mis see tähendab?