Hiljutine uuring osutas Maureri sõnul tähelepanu murettekitavale asjaolule, et Tallinna elukallidus on märkimisväärselt tõusnud. Siin on kallim elada kui mitmes tuntud rahvusvahelises suurlinnas, sealhulgas Roomas, Tokyos, Prahas, Istanbulis ja Dubais. Kuid elukallidus ei mõjuta ainult kohalike igapäeva, vaid ka seda, kui atraktiivne on Eesti sihtriigina. Kõigil mainitud linnadel on midagi ühist: tegemist on linnadega, millel on pikaajaline ja tugev positsioon ülemaailmsete turismisihtkohtadena ning kus kõrgem hinnatase ei ole turismivoogudele määravaks takistuseks.
Tallinna ja Eesti puhul on olukord teistsugune. Eesti ei ole turismi mõttes iseenesestmõistetav sihtkoht, võrreldes listis olevate odavamate linnadegagi. Näiteks Roomat külastab aastas keskmiselt 20 miljonit turisti. Ajalooliselt kuulsate linnadega konkureerimiseks peab hinnatase kutsuvam olema. Turismi elavdamise võimaluste uurimiseks tuleb tagasi vaadata taasiseseisvumise perioodile.
Eesti edu pärast taasiseseisvumist võrreldes teiste Balti riikidega põhines mitmel teguril. Olulist rolli mängisid reformid ja erastamisprotsessid, kuid sama määravad oli geograafiline lähedus Skandinaaviale ja mõistlik hinnatase. Põhjamaade investeeringud, oskusteave ja märkimisväärne turistide voog lõid aluse Eesti turismisektori arengule. Selle tulemusena on Eestis välja kujunenud arvestatav majutus-, spaade ja toitlustusteenuste võrgustik, mis on laiemgi kui meist rahvaarvult suuremates Lätis ja Leedus.
Eesti turismi konkurentsivõime on ajalooliselt toiminud eelkõige mõistliku hinnataseme najal ning selles on mänginud olulist rolli meelelahutuse odavad võimalused. Kui kallis on väljas süüa, kui head on meie baarid. Meelelahutuse üks osa on pitsa kõrvale õlle joomine, huvitavate kokteilide proovimine vanalinnas. Alkohol ei ole olnud pelgalt eraldiseisev tarbekaup, vaid tõmbefaktor, mis on motiveerinud Eestisse tulema ning millega on kaasnenud ka teiste teenuste tarbimine, olgu selleks majutus, toitlustus või spaa.
Just tänu sellele kujunes välja toimiv majanduslik ahel, kus üks hinnaliselt atraktiivne komponent toetas kogu turismisektorit. Kuna alkoholi hinnatase ei kujune Eestis üksnes turu, vaid suurel määral riigi maksupoliitika tulemusel, on selle muutustel olnud otsene mõju kogu turismimudeli toimimisele ning loonud selge seose riiklike otsuste ja turistide käitumise vahel.
Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt moodustas aastatel 2006–2016 Eestis viibinud välisturistide poolt ostetud ja tarbitud alkohol ligikaudu 40% kogu riigis müüdud alkoholist. Pärast alkoholiaktsiisi järske tõuse on see osakaal langenud 15–20 protsendini. Sellel arengul on olnud otsene mõju riigi maksutuludele. 2016. ja 2022. aasta võrdluses teenis Eesti välisturistide poolt loodud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu arvelt 110,9 miljonit eurot vähem.
Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi arengukavas seatud eesmärk kahekordistada 2035. aastaks turismist laekuvad tulud 4,3 miljardi euroni. Võrdluseks – 2023. aastal oli see 2,2 miljardit eurot. Selle eesmärgi saavutamine eeldab selget arusaama, kuidas Eesti turismiettevõtted peaksid rahvusvahelises konkurentsis toime tulema. Praegu on teenuste käibemaks Eestis 24%, samal ajal kui Soomes on see 14% ja Hispaanias 10%. Selline maksuerinevus kajastub paratamatult hindades.
Ka alkoholiaktsiisi osas on Eesti Euroopa Liidu kontekstis kõrgeimate seas. Näiteks meiega sarnase suurusega riigis Taanis on õlleaktsiis 6,53 eurot liitri puhta alkoholi kohta, kui Eestis on see 14 eurot. Eestis on Euroopa viies kõrgeim alkoholiaktsiis, meist on ees vaid karmide piirangute ja riigimonopolidega põhjala riigid. Naaberriikides Lätis ja Leedus on õlleaktsiis vastavalt 9,8 eurot ja 10,97 eurot.
Turistide jaoks on hinnatase sageli otsustav tegur ning seda hinnatakse lihtsate ja kõnekate võrdlusmõõdikute abil. Kurikuulus Big Maci indeks annab kiire indikatsiooni, kas sihtkoht on pigem kallis või mõistliku hinnatasemega, ning mõjutab seetõttu ka sihtkoha valikut. Sama loogika alusel vaadatakse sageli ka õlleklaasi hinda baarides ja söögikohtades.
Õlleklaasi hinnaga paistab Eesti Euroopa kontekstis silma kui üks kallimaid riike. Olukorras, kus Soome turistide arv on juba languses, turistide arv pole taastunud kriisieelsele tasemele ja külalislahkussektor seisab silmitsi tõsiste majanduslike raskustega, süvendab kõrge hinnatase olemasolevaid probleeme ning vähendab Eesti konkurentsivõimet veelgi.
Euroopa Liidu väärtus on eelkõige ühine turg, mis annab võimaluse ka väikestel riikidele oma kaupu ja teenuseid teistele turuosalistele pakkuda, aga me ei tohi unustada siinjuures turumajanduse algtõdesid, et kõik pakutav peab olema ka konkurentsivõimeline nii kvaliteedis, kui hinnas. Eesti peab vaatama oma majanduslikku ja geograafilist positsiooni ning olema tark, nagu 90ndatel, et turistid siia tagasi tuua.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (45)