Puumat pidav Saaremaa loomaaiapidaja Risto Ränk on veendunud, et Eesti metsades nähtud kaslane on ilves.
“Ta on inimese loom! Ta on täpselt samasugune loom, nagu meil on kass, meie koerad, ta on inimese loom. Tema arvab, et tema peab elama inimesega koos. Ta elas meil ju siiamaani toas, elab praegugi. Vahepeal magab diivanil, kaisus, voodis. Ainuke asi on see, et kui ta kaisus magab ja öösel tuleb hellus peale ja kui ta kareda keelega üle näo tõmbab, siis on nagu jõhker, nagu liivapaberiga keegi tõmbaks üle näo. Et seda vältida, siis öösel me kaissu teda enam ei võta. Aga et ta oleks kuidagi vaenulik, seda ta muidugi ei ole. See on nüüd tema nurrumine, mitte urin? See on tema nurrumine, puuma on ainus suur kaslane, kes saab nurruda,” rääkis Saaremaa loomaaia pidaja Risto Ränk.
Tema on Zuumi. Ja need kaadrid on nüüd tõesti faktiliseks kinnituseks, et see valge koonuga ja justkui äsja piimakausist piima lakkunud loom, on tõesti puuma. Ja ikkagi suure tõenäosusega on ta Eestis ainus oma liigi esindaja. Zuumi on umbes aastane ja juba mitmendat põlvkonda lemmikloomade järglane. Ja kuigi Zuumi elab Saaremaa zoo territooriumil, kus tal on oma maja ja puur, siis paraku bürokraatliku asjaajamiste tõttu teda loomaaia külastajatele näidata veel ei saa. Aga tähelepanu ja hoolitsust saab ta oma peremehelt ikka küllaga.
“Ma käin tema juures – või tema käib toas – iga päev. Seal ei ole üldse mingit küsimust. Et kui on hästi kiire päev ja ma ei ole õhtuks jõudnud temaga tegeleda, siis ta ise hüüab lihtsalt üle hoovi, et kuule, täna pole käinud ja et on aeg! Siis tulen ja ta on rõõmus. Need häälitsused on erinevad tal, aga ma tean täpselt, kui ta kutsub mind!” ütles Ränk.
“Kui ta väike oli, pidi piirid paika panema. See on iga loomaga. Ja ainuke viis on et ta saaks aru, et ta hammustas liiga valjusti, on see, et sa hammustad vastu! Looma keel on teistsugune ja tõesti sa hammustad vastu, jah! Ja sa pead ka aru saama, et suure kiskja valulävi on hoopis teine, mis on meil. Ehk et sa pead teda hammustama tunduvalt tugevamalt, kui sa peaksid inimest hammustama!” rääkis Ränk.
Puuma eluolust saab ja võiks Ränk aga rääkida lõpmatuseni.
“Päris kassid jätsid teda suhteliselt külmaks. Olgem ausad, et selline väike ja mõttetu! Pigem talle meeldivad koerad, sest koertega oli hea joosta ja mängida,” ütles Ränk.
Kas Zuumil võiks olla kusagil Kagu-Eesti metsades mõni hulkuv liigikaaslane?
“Pole ühtegi tõestust olnud, et see loom meil siin metsas on ja mina ei usu, et ta on ka. Ja väga raske on teda sassi ajada mõne teise loomaga. Aga ilves? Ilves on väga palju pisem, kehakeel täiesti teine, pole pikka saba. Kõik need klipid, mida me näinud oleme, on tõesti ilvesed, sest ilveseid on Eestis päris palju,” lausus Ränk.
“Praegu, kuna meil ei ole kindlat veendumust, et puumat Eestis elaks vabas looduses, ei pea vajalikuks kuidagi sekkuda,” ütles keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson.