Paljud korteriomanikud, eriti väiksemates piirkondades, mõtlevad hirmuga äsja alanud küttehooajale ja kaugkütte arvetele. Ilmekas näide on Tartu külje all asuv Märja, kuhu rajati hiljuti uus ja uhke katlamaja, kuid langemise asemel hinnad hoopis ähvardavad tõusta. Märja juhtumit vaadeldes avastas Taavi Eilat, et suurtest keskustest kaugemal kipuvad olema hinnad kõrgemad ja korteriomanikud nagu sunnismaised kalli kaugkütte külge aheldatud.
“Meil on täiesti uus keskküttesüsteem, mille me tegime eelmisel suvel ja see talv, mis oli – 2024-2025 – oli meil tõesti normaalne toasoe, ainult hind – kaks eurot ruutmeeter, kui talve polnud õieti ollagi, on kõrge,” lausus Märja elanik Aili Kärner.
Aili, Arvi ja Olev on korteriomanikud Tartu kõrval Märja piirkonnas. Nad on naabrid, aga enda sõnul ka sama olukorra ohvrid. Aasta tagasi alustas mitmekümne kortermajaga alevis tööd uus katlamaja, kuid – vastupidi kaugkütte firma aial ilutsevale loosungile – on hind jätkuvalt kallis ja ähvardab tõusta.
“Minu korter 65,8 ruutmeetrit ja summa oli 133 eurot ainult küte,” ütles Kärner.
“Oleneb, kui külm väljas hetkel on, aga üle-eelmine aasta detsembrikuu eest tuli, kui ma ei eksi, arve ainult üksi kütte eest 399 eurot,” sõnas Märja elanik Arvi Pärnmägi.
Veel trööstitumaks teeb olukorra, et kallist teenusest loobuda ja muid küttelahendusi kasutusele võtta on rangete reeglite tõttu väga keeruline, mis tundub elanikele ebaõiglane.
“Loomulikult ebaõiglane. Tegelikult meie majas on juba inimesi, kes kaaluvad korteri müüki enne kui on hilja, sest kui see küte nii kallis tuleb, siis kes siis tahab üle maksta. Odavam on kuskilt mujalt see korter osta,” lausus Märja korteriomanik Olev Soro.
Selgub, et väiksemate asulate elanikud Märjal kipuvadki olema Eestis kalli kaugkütte lõksus, sest korraga saavad kokku ääremaastumine ja uued keskkonnasäästlikud reeglid.
“Nende keskmine hind on kuskil kaks koma midagi eurot ruutmeetri pealt. Kui me võtame kõrvale mingid teised hinnad, siis need ei ole sugugi kõrged ja meil on ju kütte hind ikkagi konkurentsiameti poolt rangelt paika pandud, millest see koosneb ja kuidas,” ütles N.R. Energy arendusjuht Lia Reks.
Kunagises kolhoosikeskuses Märjal olid varemgi kõrged kaugkütte hinnad, aga seni nimetati süüdlaseks vana õlikatlamaja ja päevinäinud trasse. Mullu avas piirkonda majandav firma N.R. Energy uue euroraha toel rajatud hakkepuidul töötava katlamaja, aga hind ei langenud. Vastupidi. Eelmise kütteperioodi lõpus – aprillis – andis firma konkurentsiametile sisse taotluse hinda pea 30 protsenti tõsta, seniselt 117 eurolt megavatt-tunni eest 149-le, mis oleks Eesti kõrgeim kaugküttehind.
“Meile öeldigi, et kui nüüd uus katlamaja tuleb, hakkab tootma ja hakkepuidu pealt töötama, siis tänu sellele peaks minema hinnad odavamaks, aga meile valetati ja hinnad läksid hoopis kallimaks,” ütles Pärnmägi.
Piirkonnas monopoolselt tegutsev firma kuulub vastuolulisele ärimehele Nikolai Reismanile. Ida-Viru soojaärimees on korra juba kriminaalkorras karistatud, kui jäi üheksa aastat tagasi ettevõttega Avoterm süüdi, sest näitas teistes piirkondades katlamaja rajamise või rekonstrueerimise ehitustööde hinda tegelikkusest kõrgemana. Pettuse teel sai ta keskkonnainvesteeringute keskuselt suuremat toetust ja seeläbi vähendas omaosalust.
Märjalased, kes kahtlustasid, et sarnane hinna paisutamine pettus on aset leidnud ka Märjas, võtsid “Pealtnägijaga” ühendust juba suve alguses ja on pöördunud muuhulgas nii linnavalitsusse kui ka politseisse, kes menetlust ei alustanud.
“PPA-st kirjutati meile, et neil pole alust uurida ja kui meie midagi välja uurime, siis andku meie neile teada,” lausus Soro.
Olukord on elanikel seda nörritavam, et kuigi 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Märja Tartu linnaga ja nad on täna ametlikult üks linnaosa, siis küttepiirkonnana jäi umbes 500 elanikuga rajoon ikkagi eraldiseisvaks. Poolteist kilomeetrit eemal Tartus maksab kaugküte palju vähem.
“See kaugkütte hind, mida inimesed oma toasooja eest peavad maksma, on kõrge. Ta on Eesti keskmisest tublisti kõrgem ja kui võrrelda näiteks Tartu kaugkütte piirkonnas oleva hinnaga, siis ta on tänasel hetkel 80 protsenti kõrgem,” lausus Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
“Kui Tartu linnas Gren kütab 68 euroga ja meie siin kilomeeter eemal maksame 149, siis see tundub lihtsalt niivõrd ebaõiglane,” sõnas Kärner.
“Teenus peaks justkui minema paremaks ja odavamaks tarbijale, aga ta läheb kordades kallimaks, et peab küsima endalt, kuidas selline asi on juhtunud,” sõnas konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.
N.R. Energy, kes majandab üle Eesti 19 kaugküttepiirkonda, on paljudes piirkondades sarnaselt katlamaju uuendanud. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja N.R. Energy selgitavad, et ehituse kallinemise põhjus on globaalne olukord, mis algul alla 1,5 miljonilisena kavandatud Märja katlamaja hinna kolme miljonini viis, millest KIK maksis eurorahaga kinni 1,5 miljonit ehk poole. Ettevõtte sõnul pole hinda kunstlikult paisutatud.
Reks kinnitas, et inimesi petetud ei ole.
“Ka toetuse andja on ju meid kontrollinud ja maksnud meile kõik välja. Meil on väljastatud tõhusa kaugkütte märgis ja me ei oleks ju neid rahastusi saanud, kui me oleks siin mingisuguseid sikkusi teinud,” ütles Reks.
“Taotlus koostati aastal 2020. Too aeg oligi üsna tavapärane, et kuna puiduhakke hind oli madalal, siis oligi võimalik õliküttelt üleminnes puidule tuua ka hinda alla tarbijatele, aga paraku hinnad läksid hoopis teist rada pidi, kui too aeg võib-olla arvati,” lausus KIK-i energeetika valdkonna juht Kristjan Kalda.
“Konkurentide tagasiside on olnud selline, et nemad oleksid umbes kolmandiku võrra odavamalt selle katlamaja teinud,” ütles Tamm.
“See kindlus, et siin sikku pole tehtud, on tulnud juba läbi selle, et natuke alla poole investeeringutest on rahastatud keskkonnainvesteeringute keskuse poolt. See raha kasutamine on auditeeritud ja siin ei ole nii-öelda midagi leitud ehk see kartus, et siin on kuidagi raha ühte või teistpidi vääralt kasutatud – siin ei ole neid aluseid,” lausus N.R. Energy advokaat Martin Mäesalu.
“Antud juhul tekkis tõesti kahtlus, et vaadates neid numbreid, siis see investeering on kordades suurem kui näiteks võrreldavad teised objektid ja kuivõrd antud ettevõtjal on päris palju selliseid objekte, siis me otsustasime, et me põhjalikumalt vaatame sinna sisse, sest me mängime ettevõtja jaoks turgu ja ega tarbijal ei ole võimalik ettevõttele öelda, et see pole mõistlik, mis sa teed,” sõnas konkurentsiameti peadirektor.
Kui firma sõnul peab küttehind katma investeeringu ja mõistliku kasumi, siis kriitikud, kelle hulka kuulub ka konkurentsiameti peadirektor, leiavad, et Märja katlamaja sai kahtlaselt kallis ja asjatult uhke.
“Me näeme siin seda mustrit, et ettevõtjad, kes on struktuuritoetuste abil oma üksused renoveerinud, ei ole võib-olla selle renoveerimise juures lähtunud mitte sellest põhimõttest, et teeks parima võimaliku ja ka optimaalsema lahenduse, vaid on läinud seda põhimõtet püüdma, et kellele ei meeldiks Maseratiga sõita. Kas see Maserati on see, mida on vaja selleks, et võrgu kaugkütteteenust osutada? Võib-olla on võimalik ka mingi täitsa mõistliku keskklassi sõiduvahendiga samamoodi seda teenust pakkuda,” sõnas Pärn-Lee.
“Värvikas võrdlus, aga me ei ole Maseratis. Me oleme tegelikult Škoda Octavias praegu. Siin ei ole nii-öelda midagi, mis on sellist, mida siin ei peaks olema,” ütles Mäesalu.
“Hind on kõrge, sest siin on vähe tarbijaid ja see ei ole ainult Märja probleem. See on ka kõikide teiste väiksemate piirkondade probleem,” sõnas Reks.
“Küsimus on ju ka äririskis, et kui ettevõtja otsustab teha mingi kalli investeeringu, siis kas tarbija peab igal juhul kogu selle investeeringu kinni maksma või tarbija peaks ainult kinni maksma selle, mis on vajalik selleks, et seda teenust osutada,” lausus Pärn-Lee.
“Meie võimalus ongi see, et me kontrollime, kuidas need hanked läbi viiakse, kas ta on mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Leiti, et ei saa rohkem midagi teha ja me ei saa ette kirjutada päris taotlejat, millist lahendust ta seal teeb, kui tema põhjendab ära, et temal on oluline kvaliteet. Et hoolduskulud on madalamad ja siis objekt kestab kauem. Ta saab amortiseerida pikema aja peale. Nii on, et ega meil ei ole asja kätt ette panna, et lõpliku valiku, millise lahenduse keegi ehitab, on ikkagi siis ettevõtja enda teha,” ütles Kalda.
Ühelt poolt kinnitab KIK, et nende prioriteet ei olnud kütte hind, vaid see, et uus katlamaja oleks eelmisest keskkonnasõbralikum. Teisalt lükkavad Tartu linn ja konkurentsiamet tagant läbirääkimisi, et N.R. Energy müüks Märja soojapiirkonna Tartus tegutsevale Grenile, mis tooks kütte hinna teoorias oluliselt alla.
“See on see lahendus, mis võiks anda tegelikult seal hinnaefekti, aga selle lahenduse keerukus seisneb selles, et ta eeldab ettevõtjate omavahelist kokkulepet. Siin ei saa omavalitsus öelda, et sina pead oma varad ära müüma ja teine ettevõte, sina pead nad ära ostma. Selliseid asju omavalitsus teha ei saa,” lausus Tamm.
“Me oleme investeeringud ära teinud, me oleme kõik oma hinnad, kõik teadvustanud ja ka Tartu linnaga kooskõlastanud. Nad on kogu aeg nõus olnud, nad on kogu aeg väitnud seda, et Märjale on vaja teha investeeringut. See tundub minule absurdne, selle mõttega, et kes maksab selle investeeringu kinni?” lausus Reks.
“Kogu see seadusandlus on ehitatud põhimõttele, et ettevõtja on ratsionaalne oma otsustes ja sellist ebaefektiivsust või läbimõtlematust see seadusandlus ei arvesta. Kui nüüd esineb ettevõtja, kes ei mõtle päris nii, siis sellisel juhul võib tekkida olukord, kus tõesti selle ebaefektiivsuse või üle investeerimise peab siis tarbija kinni maksma,” sõnas Tamm.
Samal ajal kui asjapulgad ümber kuuma katla keerutavad, on kohalikud hakanud otsima pääseteid, kuid see pole nii lihtne, sest kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu järgi on lubatud kortermaja lahti haakimine kaugküttest ainult siis, kui uus lahendus on veel rohelisem.
“Kahjuks see tänane Eesti seadusandlus on tõesti selline, et sõna otseses mõttes need tarbijad võivad jääda lõksu,” lisas Tamm.
N.R. Energyl on Märjal 21 kortermaja või suuremat kaugkütte klienti. Neist kaks – 30 korteriga maja – otsustasid üle minna firma Sunly lahendusele, mis pakub taastuvenergiast toodetavast elektrist kütet.
“Paigaldatakse vesiõhksoojus pumbad. Fikseeritud hinnaga kümneks aastaks. Hind saab olema 110 eurot megavatt-tund koos käibemaksuga. Siin kõrvalmajad on juba uurinud, et mis lahenduse peale meie läksime ja huvi rahval on. Tekibki küsimus, kui nüüd siit peaks veel mõned majad tagant ära minema, siis mida see uus moodne katlamaja siin põllu peal teeb. Kas jäetakse seisma tühjalt?,” lausus Märja elanik.
“See on meie jaoks uus olukord. Meil ei ole ükski kortermaja avaldanud soovi kaugküttest lahkuda,” sõnas Reks.
“Tegelikult on see üks päris hull trend, mis on tõesti tekkimas, et niigi väikese arvu tarbijatega kaugküttepiirkond, et kui sealt on veel lahkumas nüüd hooneid, kes on siiani olnud osaks sellest kaugküttevõrgust, siis see tekitab olukorra, kus see tarbimismaht väheneb veelgi. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, et need, kes alles jäävad, peavad hakkama veel kõrgemat hinda maksma,” ütles Tamm.
“Minu arvates ei peaks me looma olukorda, kus me sunnismaistame selle tarbija sinna tootja külge, kes pealegi ei ole efektiivne, keda ei ole võimalik motiveerida mingite vahenditega tegema tarbija seisukohast lähtudes parimaid võimalikke otsuseid,” sõnas Pärn-Lee.
See viib aga laiema teemani – kui vaadata keskkütte hindade tabelit, siis on kallim sageli just väikestes piirkondades. Kui katlamaja on vana, on hind kõrge, kui katlamaja on uus ja uhke nagu Märjal, tuleb investeering tarbijal kinni maksta, mis ei lase ka hinda alla tuua. Seda enam, et sageli on piirkonna elanike arv vähenemas. Näiteks Keila-Joal jõuti tõdemusele, et keskkütte pakkumisest on mõistlik loobuda ja kohalik omavalitsus aitas selle asemel tasuda alles jäänud korterite õhksoojuspumpade soetamise.
“Ilmselt on neid kohti analüüsinud võrguettevõtja koos kohaliku omavalitsuse elanikega ja leitud, et tõesti ei ole mõistlik investeerida ja läheb liiga kalliks see hind. Seda kalkulatsiooni pidevalt tehakse,” ütles Kalda.
On see konkurentsiameti poolne venitamine hinna kinnitamisega või ajakirjanduse surve, aga suve jooksul toimus üllatav areng ning N.R. Energy tahtis astuda sammu tagasi. Kui veel kevadel taotleti hinna tõstmist 30 protsendi võrra, siis septembris esitati uus avaldus, et hinda hoopis langetada 117 eurolt megavatt tunni eest 110 eurole. Ettevõte sõnul saab seda teha, kui konkurentsiamet hinna kooskõlastab.
“See ongi võimalik sellest, et me oleme leidnud nüüd uusi liitujaid siia ja ka saanud selle hakkepuidu hinna odavamaks ja praegu on ka elektri hind stabiilsem,” ütles Reks.
“Me ei näe seda ainult kaugkütte sektoris. Me näeme seda ka muudes reguleeritud valdkondades. Ettevõtja ütleb, et ma pean selle taotluse kõigepealt konkurentsiametist läbi saama, siis ma saan hakata uut hinda kohaldama. Kui sa saad odavamalt müüa, võid päevapealt ja ei pea üldse konkurentsiametilt midagi küsima. Kui sa suudad tarbijale esitada väiksema arve, siis seda peaks kohe tegema,” lausus Pärn-Lee.
Vähemasti hind nii palju ei tõuse, aga ettevõte kinnitas “Pealtnägijale” teisipäeval, ei langeta ka enne kui konkurentsiamet firma taotluse kinnitab. Samal ajal kordab ametkond, et hinnaalanduseks ei pea luba küsima.