Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsil kõlama, et AI jõuab kiibidisainis järjest enam inseneri igapäevatöösse ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse.
Samuti jäi kõlama, et ka väikeriikidel on suurte rahvusvaheliste ettevõtete kõrval oma koht – võimalused on rahvusvahelistes kompetentsikeskustes ning ühistes arendusprojektides.
Ei asenda loovat inseneritööd
„Kui seni kasutati AI-d pigem automatiseerimiseks, siis nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprotsesse ning toetab insenere otsuste tegemisel. Samas jäi tugevalt kõlama, et see ei asenda loovat inseneritööd,“ märkis Kivikas.
Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus.
Tiina Kivikas
Investorite peamine sõnum oli, et sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad. See tähendab, et nõudlus ei kasva ühes kitsas nišis, vaid väga laia tehnoloogilise baasi pealt.
„Eraldi tõsteti esile kolm valdkonda, kus nähakse praegu eriti suurt potentsiaali: silicon photonics ehk uued optilised ühendused, power semiconductors ehk energiatõhusust ja elektrifitseerimist toetavad lahendused ning tootmistehnoloogiad ja tööriistad, mis hoiavad koos kogu väärtusahelat,“ rääkis Kivikas.
Üks põnevamaid arutelusid oli, kas tulevikus võiks tehisintellekt kontrollida tehisintellekti loodud kiipe. „Täna on siiski selge, et verifitseerimine jääb suurimaks ajakuluks. AI võib aidata, aga ei lahenda seda probleemi täielikult. Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus,“ sõnas EISi ekspordinõunik.
Eesti võimalus peitub koostöös
Kivikas tõi välja, et Baieri liidumaal tegutsev Bavarian Chips Alliance on valmis tegema koostööd Eesti partneritega ja avama uksi oma tööstusvõrgustikku. „Meie võimalused peituvad tugevas insenerihariduses, kiires innovatsioonis ja rahvusvahelises koostöös ning me ei peaks olema ainult osalejad, vaid ka suunamäärajad,“ ütles Kivikas.
Tema sõnul on heaks näiteks Eesti Kiibikeskuse käivitamine. „Viisin Siemens EDA esindajaid korduvalt kokku Eesti partneritega, et kiibikeskuse loomise teema jõuaks Tallinna Tehnikaülikooli, EISi ja ministeeriumi töölauale. See töö päädis 2025. aastal kiibikeskuse loomisega. Kiibikeskuse lugu näitab ühtlasi hästi, mida EIS välismaal teeb,“ märkis Kivikas.
Mõte on aidata olulised teemad varakult ära tunda, õiged inimesed kokku viia ja ühendada Eesti tugevused rahvusvaheliste arengutega.
„Kui Erlangeni konverents näitas, kuhu kiibitööstus AI toel liigub, siis kiibikeskuse lugu näitab, et Eestis on muutustega kaasaminekuks alus loodud. Küsimus on, kui nähtavalt ja kindlalt suudab Eesti selles arengus oma järgmised sammud teha,“ võtab EISi ekspordinõunik Saksamaal Tiina Kivikas kokku.
AI avab kiibidisaini ka väiksematele tegijatele
Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Melliku sõnul ei ole AI kasutamine kiibidisainis uus nähtus, vaid mitmed suuremad tegijad on selle eeliseid kasutanud juba aastaid. „Näiteks NVIDIA on kasutanud AI toetatud töövooge oma kiipide disainimises juba aastaid ja on vähemalt tänaseni selge turuliider,“ ütles Mellik.
Tema hinnangul on praegu muutumas aga see, kellele sellised võimalused järjest kättesaadavamaks saavad: „Uued AI tööriistad teevad mänguvälja kindlasti võrdsemaks ning avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele ja spetsialiseerumist nõudvatele valdkondadele.“
Näiteks NVIDIA on kasutanud AI toetatud töövooge oma kiipide disainimises juba aastaid ja on vähemalt tänaseni selge turuliider.
Andres Mellik
Värskete arengutena toob Mellik esile kaks ettevõtet, mis peegeldavad hästi, kuhu valdkond liigub. „Ühe näitena võib tuua Cognichipi, mille juhtfiguuride hulgas on kiibidisaini tarkvara tõelised pioneerid. Teine hea näide on Radical AI, mis rakendab AI ja masinõppe lähenemist pooljuhttööstuses kasutatavate uute materjalide väljatöötamiseks.“
Ta lisas, et kuigi mõlemad nimetatud ettevõtted tegutsevad Ameerika Ühendriikides, on Euroopa Liit alustanud kiibivaldkonna jõulist rahastamist ning Eesti Kiibikeskus soovib aidata ettevõtetel nende võimalusteni jõuda.
„Kiibikeskuses usume, et üheks Eesti fookusvaldkonnaks võiks olla uuenduslike tööriistade loomine. See puudutab nii verifitseerimist, turvalisi kiipe, laiemalt AI järgmiste arengute toetamist kui ka meditsiinitehnoloogia lahenduste väljatöötamist,“ ütles Mellik ja rõhutas, et just suhtlus Saksamaa keskuste ja ettevõtetega on olnud kriitilise tähtsusega, sest tegemist on Euroopa suurima turu kiibivaldkonna tegijatega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)