Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis taastab ühinemistoetuse kohalikele omavalitsustele. Eelnõu eesmärk on panna omavalitsusi vabatahtlikult ühinema, et parandada nende haldussuutlikkust.
Eestis on praegu 79 omavalitsust. Neist 16 omavalitsuses on elanikke alla 5000. Väiksema elanike arvuga omavalitsustel on aga vähem suutlikkust oma ülesandeid hästi täitsa, sõnab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.
Soomlais ütles, et omavalitsuse võime kasvatamiseks plaanibki ministeerium taastada seaduses sätte, mille järgi hakkab riik taas toetama omavalitsuste vabatahtlikke liitumisi.
“See ei ole ei uus haldusreform ega sundühendamine, see ongi just vabatahtlike ühinemiste soodustamiseks, et automaatselt ilma igasuguse konkursi või taotlemiseta oleks liitumise puhul olemas ühinemistoetus, mis kataks liitumisega seotud otsesed kulud,” rääkis Soomlais.
Liitumisega seotud otsesteks väljaminekuteks on näiteks siltide ja viitade vahetamine, aga ka uute arengukavade ja planeeringute koostamise ning IT-süsteemide ühtlustamise kulud.
Kui haldusreformi ajal oli ühinevate omavalitsuste toetuseks 100 eurot elaniku kohta, siis praeguse eelnõu järgi hakkab riik maksma liituvatele omavalitsustele 30 eurot elaniku kohta, aga mitte üle 700 000 euro moodustunud uuele omavalitsusele.
“Miks me nüüd ei ole võtnud seda varasemat loogikat või summasid alla, on see, et selle esimese ühinemise ringiga omavalitsuste võimekus juba on tõusnud ja praegu me ei paku ka ühinemistoetuste eelnõuga sellist premeerimise momenti, vaid keskendume ainult otsestele kuludele,” sõnas Soomlais.
Praegu on ühinemisprotsess lõpusirgel Jõhvi ja Toila vallas. Liitumine jõustub ühinenud Jõhvi vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel. Toila vallavanem ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Eve East suhtub ühinemistoetuse taastamisse positiivselt.
“Omavalitsused vaatavad oma tulubaasi ja elukorraldust ja arengut, ja kui leitakse, et omavalitsused oleksid valmis ühinema suuremaks omavalitsuseks, siis tegelikult riigi poolt on väga hea samm motiveerimaks omavalitsusi vabatahtlikult ühinema, anda ühinemistoetust,” ütles East.
Ka Eesti linnade ja valdade liidu hinnangul on liitumistoetuse taastamine tervitatav. Suurt uut ühinemislainet oodata siiski ei tasu, sõnab liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.
“Me oleksime nendest nihelustest teadlikud, aga võib-olla mõni piirkorrektsioon ikkagi tekib. Kui päris aus olla, siis ilmselt seda traumat üle elada, 30 eurot inimese kohta, see nüüd ülisuur toetus ka ei ole, et ilma elulise vajaduseta hakkaks uuesti pihta, prooviks veel. Ilmselt ei juhtu sellist asja,” kommenteeris Luhalaid.
Seadusemuudatused jõustuvad plaani järgi järgmise aasta 1. märtsil. Seaduse rakendussäte lubab maksta ühinemistoetust tagasiulatuvalt ka sel aastal ühinemisel moodustunud omavalitsusele.