Esiküljel Johannes Lõhmus, Rasmus Rääk ja Joonas Tartu
Piia Ruber
ANDREI LIIMETS: Kuhu on teel Eesti kunstikinod?
Väärtfilmikinode hetkeseisu üle arutlevad kolm värskelt ametisse asunud juhti: Tallinnfilmi alla kuuluvat kino Artis vedav Joonas Tartu, kino Sõpruse programmijuht Johannes Lõhmus ja Tartu Elektriteatri programmijuht Rasmus Rääk.
TEELE TÕNISMANN: Arengud doktoriõppes
Doktorantuur kujundab identiteeti, lisab vastutust ja loob võimaluse kujuneda teadmisi vahendavaks liidriks. Sealjuures tuleb küsida, milliseid oskusi ja pädevusi seal arendatakse. Endise Kristjan Jaagu stipendiaadina ja praeguse noorteadlaste karjääri uurijana puutun selle küsimusega kokku ka oma töös. Väidan, et just rõhuasetus kompetentsidele on doktoriõppe tuleviku võti: indiviidi tasandil annavad need karjäärivalikul doktorandile enesekindlust ja selgust, ühiskonna tasandil aga pakuvad uusi võimalusi doktorikraadiga inimeste rakendamiseks.
HELINA VÄLB: Õpioskused ja sotsiaal-emotsionaalsed pädevused
Tänapäeva koolis ei piisa ainult sellest, kui noor õpib pähe valemid ja kuupäevad. Oskus õppida, oma emotsioone juhtida ja sihikindlalt eesmärke seada on faktiteadmiste omandamise alus. PISA 2022 tulemuste analüüs näitab, et Eestis on just õpioskuste ja enesejuhtimise lõhe üks peamisi põhjusi, miks osa noori ei jätka õpinguid ega rakenda oma arengupotentsiaali. See tähendab, et ilma teadliku tähelepanuta sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja õpioskustele süveneb hariduslik ebavõrdsus veelgi.
Henrik Visnapuu nimelise auhinna kandidaadid
Hooliv ruum aitab elada. Ingrid Ruudi vestles Elke Krasnyga
Eesti kunstiakadeemia avatud loengute traditsioon jätkub sel hooajal kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning arhitektuuriteaduskonna koostöös. 2025/2026. loenguaasta fookuses on ruumiline keskkond hoole-eetika vaatepunktist: kuidas vastab ruum inimese füüsilistele, sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele vajadustele.
25. septembril avas loengusarja Viini kunstiakadeemia professor Elke Krasny, feministlik kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, kes on olnud arhitektuuri ja hoole-eetika kokkupuutepunktide peamine mõtestaja juba üle kümne aasta.
Avatud majad. Merle Karro-Kalberg vestles Aleksander Taliga
1992. aastal Londonist alguse saanud ürituse „Open House“ üks eesmärk on tutvustada arhitektuuri ning kutsuda ruumikultuuri üle arutelu pidama. „Open House Tallinna“ üritusest räägib lähemalt arhitektuurikeskuse produtsent Aleksander Tali.
EVA ILLOUZ: Mis juudi haritlasel praeguses olukorras üle jääb?
Demokraatia eest ja Benjamin Netanjahu poliitika vastu võitlevaid iisraellasi tuleb toetada, mitte boikoteerida. Palestiinlased, kes soovivad võimuvahetust, mis Hamasi võimult kõrvaldaks, vajavad samuti maailma toetust.
MARTIN AIDNIK: Euroopa Liit ja Eesti eksivad genotsiidi konventsiooni vastu
Donald Trumpi uuest Gaza rahuplaanist loodetakse sektori talumatu olukorra paranemist. Kuid samal ajal on Iisrael ebaseaduslikult kaaperdanud aktivistide Sumud Flotilla humanitaarabi laevastiku. Diplomaatia Iisraeliga on täielikult ebaõnnestunud. Euroopa peab tegutsema senisest hoopis otsustavamalt, näitama Iisraelile, et riigi sooritatud ränkadele kuritegudele järgnevad tagajärjed. Lõppema peab Iisraeliga tavapäraste suhete hoidmine, mida esindas Iisraeli presidendi hiljutine Eesti-visiit.
Kui inimene tahab, et teda lollitatakse, siis ta lollitubki. Valle-Sten Maiste vestles Andrei Hvostoviga
Andrei Hvostov on üks meie põhjani minevamaid ja detailitundlikumaid Lähis-Ida vaatlejaid. Järgnevas intervjuus püüab Hvostov mõista, miks on meie empaatia objektiks saanud just palestiinlased?
VAHUR AABRAMS: Kiri lapsepõlvesõbrale, kelle nime ma tarkusepäeval ühe petitsiooni all nägin
Interneti tõttu püsib kõik kauem meeles, sest kui miski on kord interneti võrku sattunud, siis välja sealt enam ei saa. Minevikule enam rohi peale ei kasva.
PILLE-RIIN PURJE: Kuidas kirjeldada Hamleti monoloogi?
Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta mõtiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind jälle painama lause ühest teatriarvustusest: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“
Arvustamisel
„Presidendi raamatuklubi“
William Faulkneri „Põrmu häirija“
Andrus Kasemaa „Minu kangelased“
Vaim Sarve „Radikaalne regilaul“
festival „Tubin“
Psühhodisko XI rahvusvaheline konverents „Rahvusvaheline džässifestival „Tallinn 1967““
EMTA sarja „Musica aeterna“ kontsert „Artur Lemba 140“
pärimusmuusika lõikuspidu
näitus „Kosmos. Visuaalne rännak“
Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus „Just juuri nüüd nyt“
Ron Verlini isikunäitus „Kes olin elus, selleks jään ka surmas“
rahvusooperi Estonia „Sisalik“
VAT-teatri „Üksinda“
Kinoteatri „Lühkarid“
Helsingi rahvusvaheline filmifestival „Armastus ja anarhia“