«Hea tendents on, et raha kasutusse andmise otsused ei ole enam nii tihti vigased. Vigu oli 2024. aastal 3,6 protsenti. Halb tendents on, et Euroopa Liidu praeguse pika eelarve keskpaigaks on riigid suutnud välja anda kõigest seitse protsenti kasutamist ootavast rahast,» ütles Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.
«Sellel on oma mõju Euroopa majandusele, mis vajab hädasti investeeringuid. Eesti on sealjuures oma 12,4 protsendiga praeguseks Euroopa kiiremate hulgas,» märkis ta.