Euroopa Kontrollikoja toob aastaaruandes välja, et Euroopa Liidu laenukoormus ning intressimaksed suurenevad kasvavate intressimäärade tõttu kiiresti, jättes niiviisi vähem raha valdkondadele, kus oleks vaja kriitilisi investeeringuid. Aruande kohaselt maksab Euroopa Liit 2027. aastal laenuintressideks umbes 30 miljardit eurot.
Euroopa Kontrollikoja liikme Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on üks värske aastaaruande peamiseid järeldusi süvenev võlgu elamine. Ta rääkis, et Euroopa Liidu võlg on viimase paari aastaga sisuliselt kahekordistunud.
Peamine laenukoormuse kasvu põhjus on koroonapandeemia mõjude leevendamiseks loodud taasterahastu NextGenerationEU (NGEU).
Kui algselt prognoosis Euroopa Komisjon, et taasterahastu laenude intressikulud jäävad aastani 2027 umbes 15 miljardi euro juurde, siis praegused arvutused näitavad, et tegelik kulu küündib pigem 30 miljardi euroni.
“Me teame, et praegune julgeolekuolukord nõuab seda, et me panustaks sõjalise liikuvuse investeeringutesse. Selle summa eest, mis me praegu lihtsalt intressideks maksame, saaksime tõsta sõjalise liikuvuse investeeringuid Euroopa Liidu eelarvest kaheksateistkümnekordseks,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Sõjaline liikuvus on lihtsustatult öeldes võime liigutada sõdureid ja sõjatehnikat nagu tanke või muid relvi kiiresti ja takistusteta sinna, kus neid parasjagu vaja on.
Kontrollikoda rõhutab oma aruandes, et Euroopa Liit peab tulevikus laene võttes maandama intressiriske ning koostama selge kava, kuidas ja millal laen tagasi maksta.
Pentus-Rosimannus ütles, et uusi rahastusvajadusi, näiteks kaitsekulutuste katteks, tekib pidevalt juurde, kuid samal ajal ei ole liidus kokku lepitud, kuidas kasvanud laenukohustusi ja intressikulusid katma hakatakse.
Pentus-Rosimannus rõhutas, et uusi laenukohustusi peale võttes peab olema selge, kuidas neid kaetakse. Võimalusi uute kohustuste katmiseks on tema sõnul aga lihtsustatult kolm: kärpida raha teistes valdkondades, kehtestada uusi Euroopa Liidu üleseid makse või suurendada liikmesriikide sissemakseid.
“Kas see tähendab, et eelarves tõmmatakse muudest valdkondadest kokku, Kas see tähendab uusi täiendavaid omavahendeid? Või tähendab see, et riigid peavad suurendama oma sissemakseid?” ütles Pentus-Rosimannus. Tema sõnul peab plaan olema paigas, sest vastasel juhul kuhjuvad probleemid, mida ei saa lõpmatuseni edasi lükata.
Pentus-Rosimannus lisas, et kuigi Euroopa Liidul on võimekus oma kohustusi kanda, tuleks ausalt ja selgelt välja öelda, kuidas seda täpselt teha plaanitakse.
“Siiamaani on need otsused kahjuks tegemata,” nentis ta.
Aruande laiem pilt: vähem vigu, kuid raha seisab kasutult
Kuigi kasvav võlakoorem valmistab muret, toob kontrollikoda positiivse arenguna välja selle, et Euroopa Liidu eelarve kulutustes tuvastatakse vähem vigu – nende osakaal on aastaga vähenenud enam kui viielt protsendilt 3,6 protsendile.
“See on kindlasti hea muutus,” kommenteeris Pentus-Rosimannus.
Kuigi raha kasutuses tehakse vähem vigu, juhib kontrollikoja aruanne tähelepanu tõigale, et Euroopa Liidu raha kasutuselevõtt on muutunud veelgi aeglasemaks kui eelmise seitsmeaastase eelarveperioodi vältel.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli poole eelarveperioodi peale kogu Euroopa Liidus kasutusse võetud vaid viis protsenti ühtekuuluvuspoliitika fondide rahast.
“Võrdluseks, eelmise seitsmeaastase eelarve samas ajapunktis oli kasutusse võetud 14 protsenti, aga praegu oleme viie protsendi peal, nii et see on kindlasti halb tendents,” sõnas Pentus-Rosimannus.
Siinkohal paistab Eesti kontrollikoja liikme sõnul positiivselt silma, kuuludes uue eelarveperioodi raha kasutuselevõtu kiiruselt kuue parima liikmesriigi hulka.
“Eestis on tõenäoliselt osatud neid asju õigesti rakendada ja kuigi ka seal võiks tempo ilmselt veel kiirem olla, ei ole me sugugi halvas kirjas,” lisas ta.