Hamburg sõnas, et nendel on hästi, kes jõudsid enne väetiste hinnatõusu varud ära osta. Praegu on väetise ostmine Hamburgi arvates hullem risk kui kasiinos mängimine.
Teraviljasektoril on kolm viimast aastat olnud väga rasked. Teravilja hind on korrelatsioonis bensiini hinnaga ning põllumasinate erikütuse hind on pea kahekordistunud, kui kuu tagasi oli see 80 senti, siis nüüd 1,40. Kütuse hind on väga määrav just köögivilja kasvatuse puhul, seal on kütuse kulu hektari kohta kordades suurem kui loomasööda varumise korral.
Milline on kõige parem kartul?
Kartulikuningaks nimetatud Hamburg on kartulit kasvatanud 35 a. Ta tõdes, et on põllumajandusse jäänud seepärast, et kui rong on juba liikuma hakanud, siis liikuva rongi pealt maha hüpata oleks valus. Ettevõtte alustamine Eestis on Hamburgi sõnutsi lihtsam kui selle lõpetamine .ja raske töö tegemine on talle harjumuseks saanud.
Hamburg plaanib tänavu maha panna 30-35 ha kartulit. Vanarahva tarkus on, et kui toomingas on ära õitsenud, siis pole enam öökülmaohtu ja kartuli mahapanekuks just õige aeg. Hamburg soovitab kohalikke kartulisorte nagu Joosep ja Varje, hinnatud sordi Lea seeme on selleks aastaks juba otsas.
„Minult on küsitud, milline on hästi mehaanilistele kahjustustele vastupidav ja külmakindel sort, siis soovitan munakivi,“ rääkis Hamburg. Kartul on tema sõnutsi küll väga tänuväärne kultuur, kuid nõuab suurt panustamist.
Kes on põllumees?
Hamburg on veendunud, et põllumees on see, kellel tunked jalas, mitte see, kes lautasid kokku ostab – need on investorid. Tema hinnangul on täna põllumajandusettevõtetes suur osakaal ukrainlastel, kui nemad otsustaksid Ukrainasse tagasi minna, siis oleks töökätest puudus.
Endine maaeluminister Arvo Aller on välja käinud mõtte, et töökäte puuduse raviks võiks koolilapsi klasside kaupa põldudele appi viia. Hamburg ei usu, et see mõte oleks reaalne, sest laste tööaeg on piiratud ja nende füüsiline võimekus pole piisav. „Lapsed kui tööjõud ei päde, võtmeküsimus on siin tehnoloogia areng ja automatiseerimine,“ nentis Hamburg.
Kuu tagasi sõitsid põllumehed traktoritega linna. Hamburg tõdes, et kui poliitikuid kuulata, siis oli sellest kasu. Kui aga kuulata rahandusministri väljaütlemisi, siis ei olnud kasu. „Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et sellel rahal pole kõrvamärgistust küljes,“ ütles Hamburg ja see, kas 540 miljonit Euroopa raha läheb kõik põllumajandussektorisse või võetakse sealt 240 miljonit Rail Balticu ehitamiseks, pole selge.
Uudis, et Coop Prisma keti ära ostis, on kartulikasvatajale pigem hea uudis. Hamburg ütles, et Coop on köögiviljakasvataja kõige parem partner, sest Coop on ainus poekett, kes ostab toodangu otse kohalikult põllumehelt. Kõik teised poeketid osatavad läbi hulgiladude.
Miks on Eestis toiduhinnad nii kõrged?
Hamburg on arvamusel, et põllumehest toidu kõrge hind tegelikult ei sõltu. Põllumees on selle ahela kõige nõrgem lüli. „Keegi ei küsi, mis hinnaga sa oma toodangut tahad müüa, öeldakse hind ja siis – kas võta või jäta, kas ostetakse või ei osteta,“ selgitas Hamburg.
Ta tõi näite: „Kilepiim, kartul ja leib on toidukorvi osad ning nendega käib hinnasõda. Ei ole loogiline, et poes maksab pestud kartul 19 senti, isegi pesemata kartul ei saa olla sellise hinnaga.“
Coop on välja käinud eesmärgi – aidata eesti köögivili Soomes kauplustesse. Hamburgi arvates on see ebareaalne, sest soomlased on väga kodumaise toidu usku. Teiseks hoitakse seal näiteks kartuli hind läbi aasta stabiilne.
„Kui on kehv aasta ja põllumees paneb hinnale juurde, siis kaubanduses jääb hind samaks, müüja laseb oma marginaali alla. Kui on hea aasata, siis põllumees võtab vähem ja kaupmees saab oma marginaali rohkem. Soomes peetakse oluliseks tarne hoidmist ja põllumeest ei hakata pooma,“ rääkis Hamburg ja lisas, et Eestis käib kogu kaubandussõda põllumehe rahakoti arvelt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)