- Tehisintellektist sõltuv ühiskond on tehnoloogiapakkujate poolt sügavamalt mõjutatav, kui seda seni nägime sotsiaalmeedia või interneti puhul laiemalt. Peame vaatlema tehnoloogiasõltuvust kui ohtu Eesti pikaajalisele suveräänsusele, kirjutab Dan Bogdanov ERR-i arvamusportaalis.
Eesti inimeste ja ettevõtete töö tagab meie majanduse tugevuse, hea elujärje ja turvalisuse. Meie riik on väike, seega peame töötama efektiivselt ja säästma oma inimeste aega. Seda aitavad teha ettevõtlikud juhid ja hea tehnoloogia, mida kiidetakse tihti ja põhjusega.
Digitaalne identiteet ja e-teenused aitavad meil teha minutitega ära töö, mida välisriikides tehakse tunde või päevi ja pahatihti kontorites või telefonil järjekordades oodates. Eesti elanikel ei ole vaja joosta töölt või koolist tembeldatud ja allkirjastatud paberitega ühest kontorihoonest õigeks ajaks teise. Teeme seda oma nutiseadmetest ja arvutitest täpselt siis, kui meile sobib.
Tõsi, ühes sabas tuleb seista, isikut tõendavate dokumentide taotlemise järjekorras. See tagab, et meile väljastatud digitaalne identiteet kuulub vaid meile ja keegi teine ei saa seda kasutada. Kuid dokumendi kättesaamine on juba tehtud lihtsamaks, ID-kaardi saab kätte näiteks ka Selverist. Mujal maailmas seda just tihti ei näe, et lähed poodi piima ja leiva järele ning möödaminnes saad töövahendi, mille abil võid hiljem kodus tuludeklaratsiooni täita.
Praegu õpib igaüks tehisintellekti kasutama omamoodi
Majanduse käekäik ja vajadus tõsta riigi kulutusi turvalisusele tähendab, et peame jälle tegema oma töö efektiivsuses hüppe edasi. Teaduse ja tehnoloogia viimaste aastate areng suunab lahendust otsima tehisintellekti rakendamisest. Lihtsamalt öeldes teevad tulevikus arvutid ära veelgi rohkem ülesandeid, mida seni on teinud inimesed. Paratamatult peavad tulevikuinimesed oma ajaga tegema midagi muud vajalikku, sest endisel tööl ei ole enam sama väärtust.
Tehisintellekti ajalugu on pikk, kuid see tehnoloogia pole kunagi olnud nii kättesaadav kui nüüd. Me kõik võime oma arvutite ja nutiseadmetega teha tasuta konto ja paluda arvutil joonistada mõni pilt või kirjutada mõni tekst. Praegu on see teenus tihti ka tasuta, sest investorid on nõus maksma kinni teenuse kulud, kui saavad hiljem teada, millist teenust vaja on.
Peame arvestama, et tulevikus soovivad investorid oma raha tagasi ja teenustele tekib hind, aga praegu katsetavad tööriistu kõik, kooliõpilastest pensionärideni. Mõned kasutajad on hakanud teistele nõu andma, mida ja kuidas tehisintellektiga teha saab. Selline eksperimenteerimine on hea ning veel ka kuluefektiivne.
Lõpuks peame aga leidma, kus me saame tehisintellektist rohkem väärtust kui selle kasutamine maksab. See vastus on meie kõigi jaoks ilmselt erinev, sest sõltub haridusest, keeleoskusest ja erialast. Katsed konsultatsioonitöö ja tarkvaraarendusega on näidanud, et tehisintellekt aitab oskustega inimesel olla palju efektiivsem, kuid ei tee algajatest kohe eksperte.
Seega ei vabasta tehisintellekt tulevasi eestimaalasi koolis käimisest või näiteks reaal- ja loodusainete õppimisest. Tehisintellektisüsteem võib aidata õpilasel paremini õppida, aga selleks peame õppe kohandama uue reaalsusega. TI-hüppe algatus on selle ette võtnud, aga hariduses ei toimu ükski muutus üleöö. Kvaliteetse uue õppeprogrammi väljatöötamine ja õpetajateni viimine võtab oma aja.
“Tark mees taskus” saab meid ka ära tinistada
Siiani kasutasime internetis info otsimiseks otsingumootoreid nagu Bing, Google jt, mis pakkusid meile loetelu võimalikest vastetest. Nende seast sobiva valimiseks pidime oma peaga veidi tööd tegema ja vahel mitu varianti läbi vaatama.
Tehisintellektisüsteemid kipuvad seda koormust meilt ära võtma, pakkudes meie küsimusele kohe ühte võimalikku täielikku vastust. Kui jääme neid pimesi uskuma, ei õpi me midagi, meie oskused taandarenevad ja meie sõltuvus sellisest targast mehest taskus kasvab. Mida rohkem sellises sõltuvuses inimesi on, seda kontrollitavamad on nad tehisintellektisüsteemi loojate poolt.
Ajakirjanduslikud ja ka teaduslikud katsed on näidanud, et noored küsivad tehisintellektilt kõike seda, mida nad võisid varem küsida oma vanematelt või teineteiselt, aga võivad häbeneda küsida. See nõrgendab ka ühiskonna sisemisi usaldusseoseid.
Väidan, et neil põhjustel on tehisintellektist sõltuv ühiskond tehnoloogiapakkujate poolt sügavamalt mõjutatav, kui seda seni nägime sotsiaalmeedia või interneti puhul laiemalt. Peame vaatlema tehnoloogiasõltuvust kui ohtu Eesti pikaajalisele suveräänsusele.
Eesti omaenda tehisintellektisüsteem toetaks kultuuri ja turvalisust
Eesti riik, teadlased ja ettevõtted on oma katsetusi tegemas ning otsimas Eesti jaoks kulutõhusaid ja tulu toovaid tehisintellekti rakendusi, mis toetaks ka meie keelt ja kultuuri. Tänuväärselt on riik suurte AI-hüüdlausete ja riskide võtmise asemel liikunud tasakaalukalt. Ettevõtetelt ootaksime julgemat katsetamist enda efektiivsuse tõstmiseks.
Peame rääkima ka turvalisusest. Iga kord, kui me kirjutame arvutiekraanile käsu või palve, liiguvad meie mõtted meie arvutist välja mõnele riigile või firmale. Ei tasu eeldada, et AI-vestlused jäävad teie ja ekraani vahele. Ettevõtted peavad sellega arvestama tehisintellektile ärisaladust või töötajate ja klientide andmeid töötlemiseks edastades.
“Juba on teada esimesed juhtumid, kus AI-vestluskaaslast pakkuvast teenusest on lekkinud vestlused, mida inimesed on arvutiga pidanud.
Igaüks meist peab mõistma, et tehisintellekti kehastatav vestluspartner, kes võib-olla ühestki palvest ei keeldu ja kõik ära kuulab, ei ole tegelikult sõber, vaid salakuulaja. Juba on teada esimesed juhtumid, kus AI-vestluskaaslast pakkuvast teenusest on lekkinud vestlused, mida inimesed on arvutiga pidanud. Peetud vestluste sisu järgi on inimesed üsna kindlalt lootnud, et keegi tulevikus seda ei näe.
Eesti jaoks oluline tehisintellekt peab töötama Eestis või Euroopas
Tehisintellekt vajab tööks suuri arvuteid. Suured arvutisüsteemid on taristu, mille puhul on oluline sõltumatus, samamoodi nagu ka elektri tootmisel. Mõlema juures aitavad ühendused teiste riikidega meil oma kulusid kokku hoida ja ootamatusteks valmistuda. Aga vajadusel peame hakkama saama ka ise, eriti kui tehisintellekt muutub meie majanduse ja e-riigi jaoks olulisemaks.
Eesti ei pea suutma üksi suuri tehisintellektimudeleid treenida, selles saavad meid aidata Euroopa suured arvutuskeskused. Küll aga võiksime olla valmis käitama olulisi tehisintellektisüsteeme vajadusel riigipilves, ettevõtete või ülikoolide arvutuskeskustes. Ühtepidi teame siis, et hoiame Eesti andmed oma riigis (ja varukoopiad näiteks Euroopas) ning teiselt poolt ei jää meie elu seisma, kui mõni välisriigi teenus enam töökindel või usaldusväärne ei ole.
On vaja teha tasakaalustatud otsuseid. Meil pole hinna ja energiakulu pärast Eestisse mõtet ehitada ülisuuri andmekeskuseid ning mõnedest andmetest on ka mõistlik liitlaste juures koopiaid hoida. Küll aga peame õppima tegema neid valikuid targalt ja Eesti riigi pikaajalist toimepidevust silmas pidades.
Oma panuse annab ka Eesti Teaduste Akadeemia, mille küberturvalisuse komisjon on ülesandeks võtnud Eesti digitaalse suveräänsusega seotud riskide hindamise. Töö riskidega algab sel sügisel ja selle esimesed tulemused saavad avalikuks järgmisel aastal.