Möödunud aasta oktoobris kirjutasid 25 Euroopa Liidu riigi digitaalministrit alla Jüütimaa deklaratsioonile, mis hõlmab mittesiduvat poliitilist kohustust kehtestada sotsiaalmeedia platvormidel vanusekontroll, kaitsta noori platvormide sõltuvust tekitavade disainielementide eest ja liikuda veebiteenustele ligipääsemiseks „digitaalse täisealisuse“ kehtestamise suunas, vahendab portaal Next Web.
Kaks liikmesriiki ei liitunud deklaratsiooniga ja üks nendest oli Eesti, kelle keeldumine on juurdunud laiemas vaidluses Euroopa regulatiivsete jõupingutuste üle. Sisuliselt on Eesti vastuargumendiks, et Euroopa ei ole ammendanud oma olemasolevaid tööriistu, kuid haarab juba uute järele.
Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles Politico foorumil esinedes, et vastutus ei tohiks langeda valele osapoolele. „Minu arvates ei ole õige lähenemine panna lapsed selle kahju eest vastutama ja hakata ise reguleerima,“ ütles ta.
„Euroopa teeskleb suurte Ameerika ja rahvusvaheliste korporatsioonide ees nõrkust,“ lisas Kallas, kutsudes blokki üles kasutama oma võimu ja hakkama USA ettevõtteid reguleerima.
Samuti avaldas ta veendumust, et keelupõhistel lähenemisviisidel on piirid, nentides, et noored leiavad väga kiiresti viisid, kuidas keeldudest mööda hiilida.
Just nii on läinud esimesena noortele sotsiaalmeedia keelu kehtestanud riigis Austraalias. Nimelt leidis Austraalia e-ohutuse volinik kuid pärast keelu kehtestamist, et seitse last kümnest, kes kasutasid sotsiaalmeediat enne keelu jõustumist, kasutasid seda endiselt.
Eesti usub noorte kaasamisse infoühiskonda, mitte nende tõrjumist, on öelnud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Ta on viidanud, et Euroopal on juba vajalikud hoovad olemas isikuandmete kaitse üldmääruse näol, mis keelab laste andmete ebaseadusliku töötlemise ning näeb rikkumiste korral ette suuri rahatrahve.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)