Kliimaministeerium andis neljapäeva õhtul teada, et saarte viienda parvlaeva hankel tegi parima pakkumuse Poola laevatehas CRIST S.A., kes ehitab uue laeva 49,93 miljoni euro eest. Taristuminister Kuldar Leis nimetas tulemust Euroopa laevaehitusturu seisu arvestades väga heaks.
Kuid nagu ikka, saadetakse tööpäeva lõpus välja teateid, mis peidavad endas potentsiaalset negatiivset uudist. Viienda parvlaeva ostmise kallal on riik nikerdanud juba kaks aastat otsides odavamat võimalust ja soovides sisimas hanget anda Eesti laevaehitajatele. Paraku lõppeb see 14 miljonit eurot suurema kuluga, kui oleks olnud leppides aastataguse hanke tulemustega. Ja nagu ütleb Eesti laevaehitaja Baltic Workboats tegevjuht Margus Vanaselja: „Palju õnne Poola maksumaksja!“
14 miljonit lisakulu
Aasta tagasi lükkas riik tagasi ettevõtte NSO OÜ pakkumuse, mis oli 41,89 miljonit eurot. Ametlik põhjus: see ületas riigi seatud 40-miljonilist eelarvet 1,9 miljoni võrra ja oli seega liiga kallis.
Nüüd kiideti heaks pakkumus, mis ületab toonast liiga kallist hinda enam kui 8 miljoni euroga. Taristuminister Kuldar Leis põhjendab eelarve lõhkemist Ärilehele sellega, et otseselt maksumaksja raha see ei kuluta. „Täiendav rahastus laevaehituse finantseerimiseks ei tule riigi maksutulust, vaid CO2 vahenditest,“ kommenteeris Leis. Paraku on CO2 kvooditulu samuti riigi eelarveline vahend, mille saab suunata teistesse vajalikesse projektidesse.
Lisaks 8-miljonilisele hinnatõusule peab riik kinni maksma venitamisest tingitud ajakulu. Kuna uus parvlaev valmib alles 2028. aasta lõpuks, pikendati 55-aastase parvlaeva Regula rendilepingut. Ärileht on varasemalt välja toonud, et ainuüksi järgmise kahe aastaga kasvab saarte liinivedude toetus üle 6 miljoni euro, mis katab muuhulgas Regula rendi- ja remondivajadusi.
Kokku maksab riigi otsus eelmisest hankest loobuda ligikaudu 14 miljonit eurot lisakulu.
Kõrvale lükatud laev sõidaks juba sel aastal
Aasta tagasi eelarve ületamise tõttu ukse taha jäänud NSO OÜ esindaja Sander Pere tõdeb, et riigi toonased argumendid polnud lõpuni rahaliselt kaalutud.
Minister Leis märkis neljapäeval, et eelmise hanke tühistamise üheks põhjuseks oli ka soov vältida laeva ehitamist väljaspool Euroopa Liitu. Kui esimesel hankel, mis toimus juba 2024. aastal, esindas NSO Hiina laevaehitajat, siis viimasel kahel hankel on NSO pakkumise taga olnud Pere kinnitusel NATO liitlase Türgi laevatehas ja Taani inseneribüroo.
Pere sõnul ei pakkunud nad riigile riskantset prototüüpi. Pakkumises oli sama seeria kolmas laev, st arendustöö lõpetatud, testitud jne. See oleks taganud lühema ajakava ja väiksema eelarve. „Aasta tagasi pakkusime valmislahendust, mis oleks selle aasta lõpus juba ka vees olnud,“ väitis Pere. Ta ei mõista, millele põhines riigi lootus, et tänases keerulises maailmas toormehinnad langevad ja laev õnnestub kätte saada odavamalt. Tema sõnul olid riigil eelmisest hankest käes pakkumised 42 miljonist eurost kuni 80 miljonini. „Raske hinnata, mis info pealt eeldati, et mida aasta edasi, seda väiksemaks peaksid hinnad minema,“ oli Pere nõutu.
Püüe soosida Eesti tööstust, lõppes Poola võiduga
Ametlikult räägiti mullu eelarve lõhkemisest ja Euroopa Liidu eelistamisest. Toonane taristuminister Vladimir Svet on aga varasemalt Ärilehele avaldanud, et hanke tühistamine andis võimaluse disainida uus hange nii, et Eesti laevaehitusettevõtetel oleks paremad võiduvõimalused. „See võimaldaks säilitada kontrolli tootmisprotsessi üle, ettevõtetel saada juurde referentse ning hoida ja luua töökohti Eestis,“ ütles Svet mullu.
Tulemus oli paraku vastupidine. Uuel hankel tegi soodsaima pakkumise Poola tehas CRIST S.A. Eesti laevaehitajate Baltic Workboatsi ja BLRT ühispakkumus osutus kallimaks ja lükati kõrvale.
Tänaseks on selgunud, et kodumaised laevaehitajad ei pruugi tulemusega leppida. Baltic Workboatsi tegevjuht Margus Vanaselja kommenteeris reedel Äripäevale, et nad kaaluvad Poola tehase võidu vaidlustamist.
Ärilehele antud kommentaaris nentis Vanaselja, et tegu on riigihangete süsteemse probleemiga, kus nutikuse asemel ruulib pelgalt hind. „Poola tehastega on väga raske hinnas võistelda. Samas on väga palju teisi näitajaid, mida me oskaksime neist paremini teha. Kui neid hakata hankes nõudma, siis on ametnikul reaalne oht saada kraesse kriminaalasi,“ märkis Vanaselja, lisades, et hanget korraldanud Riigilaevastikule ta isiklikult midagi ette ei heida.
Pere ütleb, et saarlasena loodab ta siiralt, et uus laev valmib kiirelt ja on parem kui varem. Lõpptulemusena on aga riik praegu olukorras, kus liiga kalli ja välismaise laeva vältimiseks tehtud uus hange lõppes ikkagi välismaise laevaga, kuid koos vana Regula putitamisega maksab see maksumaksjale 14 miljonit eurot enam.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)