Michigani Ülikooli värske uuringu kohaselt survestas meeleolu eriti USA presidendi Donald Trumpi alustatud Iraani konflikt, mis tekitas kartusi laiemate majanduslike mõjude ees. Tarbijate kindlustunde indeks kukkus aprillis 47,6 punktini, mis on 10,7 protsenti madalam kui märtsis ning ühtlasi madalaim tase alates mõõtmise algusest. Langus hõlmas nii hinnangut praegusele olukorrale kui ka tulevikuootusi, mis mõlemad näitasid kahekohalist kukkumist, vahendas CNBC.
Uuringu juht Joanne Hsu märkis, et paljud vastajad seostavad majanduse halvenemist otseselt Iraani konfliktiga. Samas viidi suurem osa küsitlusest läbi enne 7. aprilli vaherahu, mistõttu kajastavad tulemused eelkõige märtsi pingelist olukorda.
Inflatsiooniootused kerkivad
Koos kindlustunde langusega tõusid järsult ka inflatsiooniootused. Tarbijad prognoosivad hindade kasvu järgmise aasta jooksul 4,8 protsendini – see on terve protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis ning kõrgeim tase alates 2025. aasta augustist.
Pikema, viieaastase perioodi inflatsiooniootused tõusid 3,4 protsendini, mis viitab, et hinnasurve püsimist kardetakse ka pikemas vaates.
Taustaks avaldas USA tööstatistika büroo andmed, mille kohaselt kasvas tarbijahinnaindeks märtsis 0,9 protsenti. Aastane inflatsioon ulatus 3,3 protsendini, kusjuures peamise tõuke andsid kiiresti kallinenud energiahinnad. Toiduainete hinnatõus jäi seevastu suhteliselt tagasihoidlikuks.
Lootus leevenemisele pärast vaherahu
Ekspertide hinnangul võib olukord lähikuudel siiski paraneda. Hsu sõnul sõltub tarbijate kindlustunde taastumine suuresti sellest, kas inimesed tajuvad, et konfliktist tingitud tarnehäired on taandunud ning kütusehinnad stabiliseeruvad.
Viimaste kuude arengud näitavad, kui tugevalt võivad geopoliitilised pinged mõjutada inimeste igapäevaseid majandusootusi. Tarbijate kindlustunde järsk langus viitab, et ebakindlus püsib ning majanduse väljavaade sõltub suuresti energiahindade ja rahvusvahelise olukorra edasisest arengust.