Kuigi Eesti elanike argitoimingud on üha digitaalsemad, pole kiire kaabelinternet jõudnud kõigi õuele. Kuidas ja kui kiire internet Eesti maanurkadesse jõuab ning kas selle jaoks kasutatakse ka satelliitühendust, uuris “AK. Nädal”.

Kuigi riik on juba kümneid miljoneid kulutanud valguskaablite paigaldamiseks, on Eestis aasta taguse seisuga ligi 120 000 majapidamist, kus sellist ühendust veel pole. Sarnaselt paljudele teistele maksis ka Teet Kalmus aastaid tagasi 300 eurot, et saada valguskaabel, kuid valguskaablit pole siiani ja lootus selle saamiseks on kadunud.

“Üks teema on see, et sa pead tegema ehitusprojekti ja ehitusprojekt, kui see minu majani tuleb, läbib paljusid kinnistuid ja alati leidub keegi, kes ei anna kooskõlastust. Teine probleem on selles, et kui paigaldada, peaksid kõik olema huvitatud selle investeeringu tegemisest, aga kuniks teema on jututasemel, on kõik huvitatud, aga kui asjaks läheb, siis tihti paljud ei ole nõus seda raha andma ja kui vahelt keegi ära kukub, siis see asi ei realiseeru,” lausus Põlvamaa elanik Teet Kalmus.

Arvestades vajadust ka kodus tööd teha, on Kalmus saanud endale koju paigaldada püsiühenduse üle õhu, mis on tema sõnul töökindlam kui mobiilsideoperaatorite pakutavad variandid.

“On vastuvõtja ja saatja asub mastis. Tegemist on sümmeetrilise andmeside ühendusega, kus mõlemat pidi kiirus on sama. Meie näitel on see 100-100. Võib olla ka 400-400, aga meil lihtsalt nii kiiret ei ole vaja. aga paljude inimeste jaoks see siiski ei ole variant. Ta eeldab otsesidet nende seadmete vahel ja kui see seade asub mastist kaugel ja vahele jäävad looduslikud takistused, siis paraku tekivad suured probleemid,” sõnas Kalmus.

Võrumaal elav Jaano Kalder sellist ühendust kodu juurde luua ei saaks. Mõned aastad tagasi lootis temagi valguskaablile, kuid praegu pole ei valguskaablit ega selle saamiseks makstud raha. Nii kasutab ta üle õhu levivat Elisa internetti.

“Me oleme erinevaid operaatoreid katsetanud, aga kuna siin mobiilside on nii halb, siis oleme jäänud Elisa peale püsima. Teised operaatorid on kahjuks oma levi poolest siin nõrgaks jäänud. Eile õhtul vaatasin oli 30 allalaadimist ja üleslaadimist oli viie ja kaheksa vahel. Kui telekas töötab ja meile saab saata, siis on väga okei,” ütles Kalder.

Kui ühed saavad üle õhu leviva internetiga rahul olla, siis teisel pool järve Kalderi kodust on internetiühendus ebastabiilsem, mistõttu otsustati seal Starlinki kasuks.

“Kunagi oli Telia ja tollel kiirused olid väga väiksed – äkki 5mb. Siis oli Elisa lahendus, aga Elisaga oli see teema, et kuigi kiirus oli enam-vähem okei, siis ta võttis Värska masti pealt levi ja kui Värskas oli mingi üritus või Treskis, mis on populaarne peokoht, siis mul internetti enam ei olnud. Rahvast oli nii palju, mis võttis kogu interneti ära,” lausus Siim Kalder.

Ligi kolm kuud kasutuses olnud Starlink on ennast seni Kalderi sõnul tõestanud.

“Ega ta oluliselt kallim ei ole kui need teised teenused. Kui sul on kiirus 450 või on 20, siis maksad enam-vähem sama hinda ja ilmselgelt tuleb valida parim lahendus nendest,” ütles Kalder.

Kalmuse sõnul ongi Starlink viimasel ajal kiirelt arenenud ja nii leidub ka tema tutvusringkonnas mitmeid inimesi, kes on stabiilsema interneti saamiseks Starlinki kasuks otsustanud.

“Kui paar aastat tagasi oli 5500 töötavat satelliiti, siis täna juba on 10 000 ja see arv kasvab kiirelt, mis tähendab seda, et nende poolt pakutav teenus muutub järjest paremaks ja on muutunud järjest odavamaks. Linnast väljas ei olegi ülemäära palju valikuid ja selles mõttes ma näen Starlinki tulekut ka konkurentsile kasuks tuleva asjaoluna. Ma olen ka jälginud neid pakutavaid teenuseid, et mis hinnaga pakutakse mobiilsidet firmade poolt ja tundub, et see Starlinki tulemine juba on mõju avaldanud, sest need hinnad on pidama jäänud 30 euro juurde,” ütles Kalmus.

Samal ajal jätkatakse siiski ka valguskaablite vedamisega. Aastaid valguskaablit lootnud Põlvamaa elaniku Indrek Maripuu õuele saabus õnn ligi kuu aega tagasi. Kulude hüpet see tema sõnul kaasa ei toonud ja nii jääb teenuse hind tema jaoks alla 30 euro.

“Enne seda meil on olnud hästi erinevaid ajajärkusid. On olnud vaja istuda autosse ja sõita levialasse, et teha kiired asjad ära. Kui ma mõtlen, mis on klientidel olnud, siis kui on olnud startupi seltskonnad, siis nemad on vahest teinud arvutikaane lahti ja vaadanud, et siin ei ole mingit kiirust ja selle kinni pannud ning mingi asja tegemise edasi lükanud. Kuidas nüüd juhtus see, et järsku see kaabel siia jõudis, ma tegelikult täpselt ei tea. Jälle ühel hetkel öeldi, et on üks uus võimalus, meie haarasime sellest võimalusest kinni ja seekord see realiseerus,” sõnas Maripuu.

Allikas:
“AK. Nädal”