Riik lähtub Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringus eeldusest, et rajatakse õhukaabel, Saaremaa vald ei ole aga sellega rahul ning tahab, et läbi arvutataks ka maakaabli alternatiiv, võttes lisaks ehituskuludele arvesse ka hilisemaid remondikulusid.
Riik lähtub Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringus eeldusest, et rajatakse õhukaabel ning maakaabli alternatiivi ei ole plaanis isegi kaaluda.
Eleringi arvutuste kohaselt on maakaabelliinide läbilaskevõime madalam kui õhuliinidel ja see tähendab, et maakaabli eelistamisel tuleks neid rajada paralleelselt mitu, see oleks aga kümme korda kallim kui samaväärse õhuliini ehitamine. Ühtlasi kajastuks see hiljem elektri ülekandeteenuse hinnas, mis omakorda mõjutab elektri koguhinda.
Plaaniga ühendus õhukaabli teel luua pole aga rahul Saaremaa vallavalitsus. Koos Saarte Energiaagentuuriga saatsid nad tänavu kevadel MKM-ile kirja, kus palusid, et eriplaneeringus toodaks välja, miks eelistatakse see rajada õhuliini pidi. Ministeeriumi vastus, kus nad viitasid Eleringi selgitustele maakaabli ebaotstarbekuse kohta, valda siiski ei rahuldanud ning sellel nädalal võttis Saaremaa vallavanem taas MKM-iga ühendust.
Tuisk teatas, et Saaremaa valla hinnangul on väide maakaabli rajamise ebaotstarbekuse kohta meelevaldne, sest tegelikult ei ole maakaabli varianti hinnatud ning seega ei ole olnud võimalik seda ka sisuliselt kaaluda.
Ka põhjendus, et maakaabel on õhuliinist kallim, ei ole tema hinnangul pädev. Tuisk märkis, et kallim on üksnes taristu alginvesteering, kuid arvesse tuleb võtta ka liini hooldus-, remondi- ja utiliseerimiskulusid, aga ka kõiki kulusid seoses maakasutusega.
“Muid lisanduvaid kulusid ja õhuliini suuremat mõju võrreldes maakaabliga ei ole aga üldse arvestatud,” kritiseeris vallavanem.
Seetõttu tegi Tuisk ettepaneku hinnata maakaabliga ja õhuliiniga kaasnevaid kulusid kogu elukaare vältel, et neid saaks omavahel võrrelda.
“Kui ei ole konkreetseid andmeid, mida on võimalik analüüsida, ja ei ole
läbi viidud hindamist, siis ei ole põhjendatud ka väide, et maakaablit ei ole võimalik teha selle suurema maksumuse tõttu või et see ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik,” sõnas Tuisk.
Vallavanem lisas, et peamiselt tuleneb Saaremaa elanike vastuseis kõrgepingeliini planeerimisele selle suurtest maakasutuse piirangutest ja visuaalsest mõjust, maakaabli puhul langeksid aga mõlemad põhjused ära.
“Samuti leiame, et Eleringi väited maakaabli ja õhuliini tohutu hinnavahe
kohta on sisuga kinnitamata, eriti arvestades seda, et algselt taheti rajada kaks eraldiseisvat 330 kV õhuliini, nüüd aga üks,” lisas Tuisk.
Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelmise aasta veebruaris ning selle läbiviimist korraldab majandusministeerium. Planeeringuga selgitatakse välja, kuidas on mõistlik rajada ühenduse Eestis paiknev osa, mis algab Paidest ning läheb läbi Muhu ja Saaremaa kuni Sõrve poolsaareni.
Eriplaneering võtab aega aastaid ning ehitustöödeni enne järgmist kümnendit ei jõuta.
Majandusministeeriumil on Saaremaa vallale selgituste jagamiseks aega kuni 7. novembrini.