„Mul on teatriga selline vastuoluline suhe, et ma tahan nihestada selle lavastajakeskset struktuuri ja ühemehemaailma konteksti. Teater on kollektiivne kunst,“ selgitab Rosenberg. „Ikka küsitakse, miks tulla teatrisse, ja ma ei leia alati ka ise põhjust. Seetõttu tahtsingi end proovile panna, võtta kostüümikunstniku asemel moekunstniku, lavakunstniku asemel arhitekti. Selle asemel et harjumuspäraseid struktuure taastoota, püüdsime leiutada lavastuse jaoks uut sõnavara,“ kirjeldab ta „Öömaaja“ ettevalmistamiseks kulunud rohkem kui aastast perioodi.
Oled juba tellija?Logi sisse