USA riigivõlakirjad on finantsvarana globaalse finantssüsteemi alustalaks, sest dollar on maailma reservvaluuta. Võlakirju kasutatakse laialdaselt teiste riikide poolt reservidena ning tagatisena laenude võtmisel. Samuti hoiavad võlakirju pangakapitalina Ühendriikide pangad.
Allpool on välja toodud graafikud, mis näitavad, kellele ameeriklased võlgu on. Suuremas jaos on võlglased kodumaised, mis võib meeletu võlakoorma pikaajalist mõju USA majandusele mõnevõrra leevendada. Sellegipoolest on riigivõla tase tõusnud juba enam kui 120%-ni sisemajanduse koguproduktist, mida peetakse jätkusuutmatuks tasemeks.
36,6 triljonit dollarit on summa, mida paljudel on raske ette kujutada. Toome mõned võrdlused. Iga maksumaksja kohta on Ühendriikidel riigivõlga hetkel 323 000 dollari jagu. Keskmine sissetulek inimese kohta on USA-s umbes 66 000 dollarit aastas ehk siis aega konverteerituna tähendab see iga palgatöötaja kohta umbes viit aastat tööd.
Kogu ajaloo vältel maailmas kaevandatud kulla väärtus on umbes 20 triljonit dollarit. Maailmamajanduse kogutoodang (kõikide aasta jooksul lõpptarbimisse jõudnud toodete ja teenuste koguväärtus) on umbes 115 triljonit dollarit. USA riigivõlg on võrreldav umbes 1930-kordse Eesti riigieelarve mahuga.
Föderaalreservi käes on enam kui 5 triljoni dollari väärtuses riigivõlakirju, millest lõviosa osteti 2020. aastal koroonakriisi puhkedes. Sisuliselt trükkis keskpank raha (või sisestas arvutisse numbreid) ja rahastas sellega kaudselt valitsuse kulutuste kasvu.
Riigid üle maailma hoiavad suurtes kogustes USA riigivõlakirju ka reservidena, sest USA dollar on maailma reservvaluuta ning seda kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises kaubanduses. Küll aga on märgata trendi, kus mitmed riigid, näiteks Hiina, on viimastel aastatel usinalt võlakirju hoopis müünud. Allpool on välja toodud USA suurimad võlausaldajad üle maailma.