„Eriti tihti mõtlen ma sellest, kuidas meil Tanjakesega on vedanud, et oleme sinu ja ema tütred (Kalesnikava pöördub kirjas isa poole – toim). Sünnist peale ümbritsesite te meid sellise armastusega, millest saab ainult unistada! Te kinkisite meile Tanjakesega teineteise ja õpetasite meid armastama ja sõbrad olema.
Igal hommikul vaatan hommikusesse ja õhtul tähistaevasse, meenutan teid ja kallistan kõiki mõttes kõvasti-kõvasti! Ja tunnen alati teie armastust ja hoolt, mis mind kaitsevad ja sisendavad veendumust, et me peame kõigele vastu. Meie kohtumise aeg läheneb möödapääsmatult ja sellest saab kõige õnnelikum päev,“ kirjutab Kalesnikava.
Kalesnikavast sai enne Valgevene 2020. aasta presidendivalimisi üks opositsiooniliidreid. Ta vahistati sama aasta 7. oktoobril. Teda püüti jõuga Valgevenest Ukrainasse saata, aga ta rebis piiril oma passi puruks. Kohus mõistis Kalesnikava „võimuhaaramiskatse“ eest 11 aastaks kolooniasse.
Lähedased ei olnud Kalesnikavalt kirja saanud alates 2023. aasta veebruarist. Katkendlikud teated tema seisundi kohta jõudsid lähedasteni ainult teiste inimeste kaudu, kes olid samas koloonias ja pääsesid vabadusse. 2024. aasta novembris lubati isal Kalesnikavaga kohtuda. Kohtumine toimus Gomeli koloonia nr 4 vanglahaiglas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare