Sügisel Coop Panga juhiks valitud Arko Kurtmanni köidab panganduses enim see, et iga päev viib kokku inimestega, kes tahavad Eestis päriselt midagi ära teha. Just tänu sellele visadusele ja oskusele muutustele kiiresti reageerida võime tuleviku suhtes olla optimistlikud. Millist nõu ta ettevõtetele annab, kas geopoliitika ka tegelikult majandust mõjutab ja millele soovitab mõelda alustaval investoril?
Coop Pank on Edasi kevadnumbri partner ja intervjuu pangajuhi Arko Kurtmanniga on esmalt ilmunud meie paberajakirjas, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis.
Te olete pärit Põlvast, töötanud ehitusplatsil, läbinud globaalse finantskriisi Rootsi pangas. Praegu aitate kaasa juba teise kodumaise panga ülesehitamisele. Kuidas see kõik on teid inimesena kujundanud? Kuidas saite aru, et just pangandus on see, mis enim köidab? Mis on olnud senise karjääri suurim õppetund?
Põlva õpetas mulle, et ühtki tööd ei tohi põlata. Olen kuvaldaga müüri lõhkunud ja ehitusel vundamenti tõrvanud. Olen maast madalast mõistnud, et kui midagi tahta, siis tuleb selle nimel pingutada ja võtta ka vastutus.
1990ndate alguses, Eesti vabariigi algusaastatel soovisid kõik elada paremat elu. Nii ka mina. Mind kõnetasid leheveergudel lood ärimaailmast ja finantssektorist. Seetõttu läksingi majandust õppima, liikusin finantssektorisse ja sealt juba teadlikult pangandusse. Mulle meeldib, et see on äri, kus kohtud iga päev inimeste ja ettevõtjatega, kes tahavad midagi ära teha ja viivad elu Eestis päriselt edasi. Need inimesed heas mõttes nakatavad oma energia ja ettevõtlikkusega ning panevad ka sind tegutsema. See köidab mind siiani.
Suurim õppetund? Panganduse tegelik alus on usaldus. Numbrid ja tagatised on olulised, aga lõpuks määrab see, kellega koos sa äri teed.
Eesti ettevõtjad on viimase viie aastaga läbi teinud mitu kriisi. Ometi on enamik saanud hakkama. Millest see vastupidavus tuleb?
Viimased viis aastat on ettevõtjatele olnud väga rasked. On neid, kellele keerulised olud on saatuslikuks saanud, kuid enamik on sellest läbi tulnud ja täna tugevamad kui kunagi varem. Statistikaameti andmetel suurenes eksport 2025. aastal 7%. See näitab, et meie ettevõtete tugevus on paindlikkus. Suudetakse kiiresti ümber orienteeruda. Kriis lükkas ettevõtted mugavustsoonist välja ja pani nad järjest paremat teenust osutama.
Eraisikute hoiused on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ettevõtetel aga märksa aeglasemalt. Kas on näha, et ka ettevõtetel hakkab paremini minema?
Eraisikute hoiused on viimase kümne aastaga kasvanud ligi kolm korda, jõudes 17,7 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused aga kõigest poolteist korda, 10,6 miljardi euroni. On selge, et viimastel aastatel on ettevõtjad pidanud elama reservidest. Samuti on välditud koondamisi ja hoitud kvalifitseeritud tööjõudu palgal. See strateegia on hakanud ennast vaikselt ära tasuma ja annab aluse uueks tõusuks. Hea meel oli näha, et 2025. aasta lõpus näitas ettevõtete hoiuste jääk jälle tõusu. Panuse selleks andis suurenenud eksport.
Soome meedia räägib iga päev majanduskriisist. Kui palju sõltub meie majanduskasv sellest, kui hästi läheb soomlastel?
Palju sõltub. Soome on meie suurim ekspordipartner 15%-ga, mis teeb ligikaudu 2,8 miljardit eurot.
Tuleb mõista, et Soome majandusel on struktuurne probleem. Kui aasta tagasi käis Soome keskpanga juht meile naljatades rääkimas, et iPhone tappis Nokia, siis selles jutus oli oma tõde sees. Nokia ümber oli tekkinud terve ökosüsteem, mis lõi tehnoloogia arendamise kaudu suuremat lisandväärtust. Selle kõrgema lisandväärtuse osakaal kogu majanduses on nüüd langenud ja seetõttu on neil uut majanduskasvu väga raske leida.
Meil on siit õppida kolm asja. Esiteks, majandus peab olema hajutatud ehk ei tohi sõltuda liiga ühest sektorist ega ammugi ühest ettevõttest. Teiseks, majandus tervikuna peab liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas ja teenuste osutamise osakaal tõusma. Kolmandaks, me ei saa jääda ootama Soome majanduskeskkonna taastumist. Pilk tuleb suunata hoopis tõusvatesse piirkondadesse. Praegu on see näiteks Poola. Selge on see, et Skandinaavia tuules me veel mõnda aega sõita ei saa.
Milline mõju on tänasel geopoliitikal meie ärikeskkonnale? Kas oleme julgeolekuhirmuga investoreid eemale peletanud?
Institutsionaalsed investorid – varahaldurid, pensionifondid, kindlustusseltsid üle Euroopa – langetavad oma otsuseid analüüside, mitte emotsioonide põhjal.
Kõnekas näide on mullu kevadest, mil Coop Pank väljastas 250 miljoni euro suuruse emissiooni raames nelja-aastaseid pandikirju. Me olime valmis välisinvestorite küsimusteks julgeolekuolukorra kohta, sest oleme siiski ainult Eesti turul tegutsev pank, meil ei ole harusid mujal maailmas. Lõpuks küsis julgeoleku kohta 50 investorist ainult kaks. Usutakse selgelt NATO-sse ja Euroopa Liitu. Kuigi olime valmis vastu võtma 250 miljonit eurot, pakkusid investorid meile üle miljardi. Keegi ei investeeriks sellist raha piirkonda, kus ta peab julgeolekuriski reaalseks.
Kas geopoliitilised muutused on põhjuseks, miks pangad on asunud kaitsetööstusettevõtteid finantseerima?
Panganduses oli pikalt hoiak, et kaitsetööstus on ala, mida me ei finantseeri. See tulenes osalt regulatsioonidest, osalt kultuurist. Nüüd on kõigile selge, et tugev kaitsetööstus on Euroopa julgeolekuarhitektuuris hädavajalik osa ja kohaliku kaitsetööstuse olemasolu ääretult tähtis. Seega ütleksin, et see ei ole Eesti pankade jaoks valik, vaid lausa kohustus: finantseerida kohalikku kaitsetööstust.
Lisaks lööb Coop Pank kaasa riigikaitset toetavate algatustega, näiteks kogume kaardimaksetega toetusi reservväelaste fondile ja pakume riigikaitsjatele soodustingimustel kodulaenu.
Coop Panga eesmärk on kasvatada laenuportfelli turuosa 10%-ni ja kahekordistada kasum aastaks 2030. Kust see kasv tegelikult tuleb?
Kasv tuleb kolmest asjast. Esiteks on Eesti majandus sisenemas uude kasvufaasi: ettevõtete laenutaotluste aktiivsus on tõusuteel ja kinnisvarasektor elavnenud. Tahame sellest lainest osa saada.
Teiseks, meie ärimudel – kiired otsused, paindlikkus, kohalik otsustusõigus – sobib Eesti ettevõtjatele, kes tahavad kiiresti ümber otsustada. Näeme ka, et on tekkinud uus põlvkond ettevõtjaid, kelle ambitsioon ulatub Eestist kaugemale. Soovime nendega koos kasvada.
Kolmandaks hakkame pakkuma investeerimisteenuseid, mis avavad meile täiesti uue valdkonna.
Miks otsustasite hakata pakkuma investeerimisteenuseid? Miks alles nüüd?
Ehitasime panka üles järjekorras: esmalt tuli luua usaldusväärne laenu- ja hoiusebaas, siis suurendada klientide arvu piisavalt, et investeerimisteenuse käivitamine oleks mõistlik. Täna on meil üle 32 000 aktsionäri ja sadu tuhandeid aktiivseid kliente, kellest paljud küsivad juba praegu: kuidas ma saan oma raha kasvatada?
Tunneme, et investeerimisteenused on loomulik osa meie kliendipakkumisest. Need hoiavad kliendi meile lojaalsena kogu tema finantsteekonna vältel, mitte ainult laenuhetkel. Investeerimisteenused aitavad ka langetada meil sisendraha hinda.
Millesse te ise investeerite? Milliseid soovitusi jagaksite neile, kes sel teel alles alustavad?
Eelkõige investeerin ettevõtetesse, kus olen ise tegev, ehk täna peamiselt Coop Panka. Lisaks tundub mulle huvitav USA turgudel tehnoloogiasektor, hajutatuse mõttes olen natuke ka kinnisvarasse panustanud ja näpuotsaga krüptovaluutat soetanud. Viimast peamiselt seetõttu, et natukegi valdkonna tegemistega kursis olla.
Investeerimisel pean oluliseks tunnetada suuremaid trende ja sõita väikse paadina nende tuules. Kindlasti peab olema julgust ja kannatlikkust. Viimane on investori puhul haruldane omadus. Mulle endale sobib strateegia “osta ja unusta”. Minu investeerimishorisont on vähemalt viis aastat. Tavaliselt hoian positsiooni isegi kümme aastat või kauem.
Meeles tasub pidada, et säästmisega pole keegi rikkaks saanud. Kui soovid jõukust kasvatada, siis tuleb riskida ja soetada kas aktsiaid, fondiosakuid, kinnisvara või muud vara, mis võib ajas väärtust koguda.
Pangandussektorist vaadates, mida tegelikult aasta 2026 Eestile toob?
Mõõduka optimismi. Intressikeskkond on stabiliseerunud, inflatsioon kontrolli all ja ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas. Enam ei oodata, et Skandinaavia turg elavneks, vaid leitakse järjest uusi sihtturge. Usun, et need, kes on viimased aastad ellu jäänud ja oma äri tugevdanud, lõikavad sellelt töölt peagi vilju. Eesti ettevõtja on visa ja see visadus peaks hakkama sel aastal ära tasuma.