Oma ettekande lõpus rõhutas Martinson, et kõige enam soovivad ettevõtjad riigilt stabiilset maksu- ja majanduskeskkonda: «Eelkõige, et ärge jantige maksudega!»
Vahtras: e-residentsus on toonud 370 miljonit eurot otsest tulu
Viimasena esines EASi juhatuse liige Liina Vahtras, kes keskendus oma ettekandes e-residentsuse programmi panusele Eesti majandusse.
«Eesti kui digiriigi viimase kümnendi kõige suurem saavutus on see, et oleme loonud midagi, mida pole ühelgi teisel riigil – see on e-residentsus, Eesti teenustele üle kogu maailma ligipääsu andev digitaalne identiteet.» Vahtras viitas ettekandes, kümne aastaga on programmiga liitunud üle 130 000 inimese 185 riigist, kes on loonud enam kui 37 000 Eesti ettevõtet.
E-residentsus on toonud riigikassasse kümne aasta jooksul 370 miljonit eurot otsest tulu. «See programm on riigile erakordselt tasuv, sest iga programmi käigus hoidmisele kulunud euro toob viimastel aastatel tagasi kaheksa või üheksa eurot,» ütles Vahtras. Tema sõnul panustavad lisaks otsesele maksutulule d e-residendid ka teenusmajanduse ökosüsteemi arengusse, luues töökohti ja kasvatades eksporti.
Vahtras rõhutas, et e-residentsus on Eesti ettevõtluskeskkonna kvaliteedi märk, mis põhineb usaldusel ja läbipaistvusel. Turvalisuse tagamiseks toimub regulaarne riskijuhtimine ja taustakontroll, mille tulemusel on ukse taha jäävate taotlejate osakaal kasvanud kahelt 11 protsendini. «E-residentsus on koos järelevalveasutustega teinud kõik võimaliku, tagamaks, et e-residendiks saaksid ainult ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased,» ütles Vahtras.
Programmi järgmine suur samm on biomeetrilisel isikutuvastusel põhinev täisdigitaalne lahendus, mis võimaldab ettevõtte loomist senisest oluliselt kiiremini. «Soovime seda aega lühendada, et edaspidi kuluks taotlemise alustamisest ettevõtlusega alustamiseni kahe kuu asemel kuni kaks nädalat,» ütles Vahtras. Hinnanguliselt toob iga kokkuhoitud päev väljastusprotsessis kaasa aastas 20 uue ettevõtte loomise.
Liina Vahtrase sõnul vajab e-residentsus poliitilist tuge ja stabiilset maksukeskkonda, et säilitada Eesti konkurentsieelis ja usaldusväärsus. «Eesti majanduse tulevik sõltub seega suuresti kahest asjaolust – digitaalsest innovatsioonist ja usaldusest.»
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Õnne Pillak (Reformierakond), Jaak Aab (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Reinaas (Eesti200) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).