Taskukohase ja korraliku elukoha leidmine on kogu Euroopas muutunud üha raskemaks, vahendab Euronews. Eluase moodustab viiendiku ELi leibkonna keskmisest sissetulekust. See osakaal on mõnes riigis oluliselt suurem, ulatudes Eurostati andmetel nt Kreekas 35%-ni.
Tõusvad üürihinnad on eurooplastele aga märkimisväärne koormus. 2025. aastal tõusid üürihinnad ELis 3,1%. Mõnes riigis ulatus üüriinflatsioon suisa kahekohalise numbrini.
Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine
„Põhidünaamika on lihtne: nõudlus on kasvanud kiiremini kui pakkumine,“ ütles Knight Franki Euroopa elamukinnisvara uuringute juht Kate Everett-Allen Euronews Businessile. „Taskukohasuse surve müügiturul – eriti arvestades endiselt suhteliselt kõrgeid hüpoteeklaenude intressimäärasid – on sundinud rohkem leibkondi üürima.“
Millistes riikides tõusid üürihinnad 2025. aastal kõige rohkem ning mis olid üürihindade peamised mõjutajad? ELis oli eluaseme tegelike üüride keskmine muutusmäär vahemikus 1% Soomes kuni 17,6% Horvaatias. Üürihinna inflatsioon on kõrge ka Kreekas (10%), Ungaris (9,8%), Bulgaarias (9,6%) ja Rumeenias (8,2%).
Kate Everett-Allen tõi välja, et ka pakkumine on sattunud surve alla. Maksu- ja regulatiivsed muudatused on mõnel turul vähendanud üürileandjate isu, samas kui energiatõhususe nõuded ja renoveerimiskulud suurendavad üüripindade hoidmise koormust. Lühiajalise üüri piirangud aitavad küll äärealadel, kuid mitte piisavalt, et üldist pakkumist oluliselt muuta. „Tulemuseks on pingelisem üüriturg ja jätkuv surve üürihindade tõusuks,“ ütles ta.
Kolm suurt majandust alla EL-i keskmise
Lisaks Soomele (1%) on aastane üüriinflatsioon alla EL-i keskmise veel Luksemburgis (1,6%), Maltal (1,7%), Sloveenias (1,9%), Saksamaal (2,1%), Taanis (2,2%), Prantsusmaal (2,3%) ja Hispaanias (2,4%).
See näitab, et üürihinnad tõusid kolmes suuremas Euroopa majanduses alla ELi keskmise. ELi nelja suure majanduse hulgas on Itaalia (3,8%) ainus riik, kus üürihinna inflatsioon ületas ELi oma, kuid on alla ühe protsendi.
Tšehhi (6,1%), Läti (5,7%), Leedu (5,6%), Portugal (5,3%), Rootsi (5,3%), Holland (5,1%) ja Slovakkia (5,1%) on teised riigid, kus üürihinnad tõusid üle 5%. Eestis jäi tõus napilt alla 5%, olles Euronewsi andmeil 4,9%.
Üürileandjate kasvavad kulud
„Üürihinna tõusu 2025. aastal ajendas tugev nõudlus, kuna kõrgemad eluasemehinnad surusid rohkem leibkondi üüriturule,“ ütles Mikk Kalmet Global Property Guide’ist Euronews Businessile. „Üürileandjate, eriti suure võlaga omanike kasvavad kulud kanti järk-järgult üle üürnikele – see kergitas üürihindu veelgi.“
Ta märkis ka, et riikides, kus üüriturud on vähem reguleeritud ja pakkumine on väiksem, on üldiselt täheldatud tugevamat kasvu. Seevastu riikides, kus on üürikontroll või juba niigi kõrged üürihinnad, on kasv tavaliselt aeglasem.
Kui arvestada ELi kandidaatriike ja EFTA riike, paistab Türgi 36 riigi seas selgelt silma aastase üüriinflatsiooniga 77,6%. Teine suurim tõus oli Montenegros, kus inflatsioon oli 18,5%, mis näitab, kui kaugele Türgi teistest ees on. „Inflatsioon on [Türgis] erakordselt kõrge, mis tähendab, et inflatsioon moodustab suure osa nominaalsest üürihinna kasvust,“ ütles Everett-Allen.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)