„Esmalt sihitakse tavaliselt kõige levinumaid lahendusi: brausereid, operatsioonisüsteeme, VPN-e, suhtlusrakendusi ja e-posti. Kui sellise võimekusega tööriist jõuab kurjategijate kätte, satuvad suuremasse ohtu ka ettevõtete enda arendatud või tellitud lahendused, mis on sageli vähem testitud ja ebaühtlase turvatasemega,“ selgitas ta.
Keskel lisas, et nullpäeva turvanõrkuste leidmine on juba täna kiirenev trend. „Näiteks Chrome’i puhul parandatakse igal aastal kümmekond sellist haavatavust ning tempo kasvab. Kui AI-võimekus laiemalt levib, ei kasva see enam lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt.“
Tema sõnul on paratamatu, et sellised tööriistad jõuavad varem või hiljem ka pahatahtlike osapoolte kätte. „Džinni ei ole võimalik pudelisse tagasi panna. Maksimaalselt saab võita aega ja selle aja jooksul valmistuda, täpselt seda teevad praegu ka tehnoloogiaettevõtted.“
Samas rõhutab Keskel, et valmisolek ei ole ainult tehniline küsimus. „Praktika näitab, et esmane ligipääs süsteemidele saadakse sageli olukorras, kus töötajad kasutavad samu paroole ja seadmeid nii tööks kui ka isiklikuks tarbeks. Kui üks neist kompromiteeritakse, kandub risk kohe üle ka töökeskkonda.“
Eriti haavatavad on tema sõnul mobiiliseadmed. „Paljudes ettevõtetes puudub nende üle keskne haldus ja nähtavus – ei teata, kas seadmed on ajakohased või milliseid rakendusi kasutatakse. Kui samas seadmes on nii töö- kui erakontod, võib see kujuneda otseseks sissepääsuks ettevõtte süsteemidesse.“
Keskel rõhutab, et seetõttu on iga töötaja küberhügieen ja teadlikkus kriitilise tähtsusega.
„Oluline on mõista ka seda, et Anthropicu mudeli puhul ei olnud turvanõrkuste leidmine algne eesmärk – see ilmnes kõrvalnähuna. See näitab, kui kiiresti võivad sellised võimekused tekkida ka mujal. Ühelt poolt aitab see leida vigu, mida inimesed pole aastaid märganud, kuid teisalt tähendab see, et neid saab ka enne parandamist ära kasutada.“
Tema hinnangul liigub küberturvalisus selgelt uude faasi. „Ründed muutuvad automatiseerituks ja skaleeritavaks. See tõstab lati mitte ainult tehnoloogiale, vaid ka inimeste käitumisele. Ettevõtted, kes ei suuda oma töötajate igapäevast digitaalset käitumist turvalisemaks muuta, jäävad kõige lihtsamateks sihtmärkideks.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)