Julianus Inkasso 2026. aasta esimese kvartali analüüsist selgub, et Eesti „keskmine maksehäirega eraisik“ on 44-aastane Harjumaal elav mees. Tal on 2,4 aktiivset maksehäiret ning tema koguvõlgnevus ulatub 5042 euroni. Võrreldes möödunud aastaga on see isik küll veidi noorem ja aktiivsete häirete arv on marginaalselt langenud, kuid tema võlasumma on aastaga kasvanud tervelt 12,3% ehk 553 euro võrra.
Eestis on praegu kokku 72 274 makseraskustes inimest. Seda on 12 811 inimese võrra vähem kui 2025. aasta samal perioodil. Samuti on vähenenud maksehäirete kogusumma terves riigis (17,5 miljoni euro võrra). See viitab asjaolule, et väiksemad ja lühiajalised võlad suudetakse lahendada või refinantseerida.
Kuid need, kes on võlgadesse jäänud, on seal sügavamalt kui varem. OÜ Krediidiregister juhatuse liige Art Andresson nendib andmetele tuginedes: „Kui perioodil 2023-2025 püsisid keskmised võlasummad stabiilselt alla 1800 euro, siis 2026. aastal on toimunud järsk, 19% tõus.“
Väike osa kannab kolmandikku kogu võlakoormast
Analüüs paljastab, et suurem finantskoormus on koondunud väiksema hulga inimeste kätte. Ligi pooltel (47%) võlgnikest on vaid üks aktiivne maksehäire keskmise summaga 2137 eurot. Samas kasvab võlakoorem uute häirete lisandudes kiires tempos.
Eriti kriitilises seisus on 9246 inimest, kellel on 5 või enam aktiivset maksehäiret. Kuigi nad moodustavad kõigist maksehäiretega isikutest vaid 12%, on nende keskmine võlasumma isiku kohta juba ligikaudu 13 000 eurot. „Seega moodustab 5 või enama maksehäirega isikute võlgnevuste kogusumma ligikaudu kolmandiku kõigi võlgnevuste kogusummast,“ seisab analüüsi
Noorte olukord paraneb, tööealiste laenukoorem käib üle jõu
Varasematel aastatel tekitas muret noorte kasvav võlakoormus, kuid 2026. aastal on fookus liikunud ning 18-25-aastaste vanusegrupis on maksehäiretega isikute arv langenud 20%. Tänaseks moodustavad noored vaid 5% kõikidest maksehäiretega isikutest, kuigi analüüs märgib, et noorte puhul on riskiks makseraskuste väga kiire eskaleerumine vähese finantskogemuse tõttu.
Kõige suuremaks riskigrupiks on kerkinud 36-45-aastased, kelle arvele langeb suurim osakaal – 31% kõikidest maksehäiretest. Selles eluetapis on inimeste finantskohustused (kodulaenud, liisingud, pere ülalpidamine) oma haripunktis, mistõttu võib ka väiksem sissetuleku kõikumine maksevõime kiiresti proovile panna. Selles ja järgnevas (46–55-aastased) vanusegrupis on kõige suurem tõenäosus mitme maksehäire samaaegseks kuhjumiseks.
Soolises lõikes ei ole suuri muutusi toimunud: 66% võlgnikest on mehed ja 34% naised. Küll aga on meeste võlgnevuste kogusumma naiste omast ligi kaks korda suurem, mis näitab, et suuremad finantskohustused on koondunud pigem meeste kätte. Aastaga on käärid meeste ja naiste keskmise võlasumma vahel veelgi kärisenud, ulatudes nüüd 272 euroni (meestel keskmiselt 5135 €, naistel 4863 €).
Regionaalselt vaadates on pilt mitmekesine. „Maksehäirete arv on Harju- ja Ida-Virumaal jätkuvalt suurem kui teistes maakondades, kuid see tuleneb peamiselt suuremast elanikkonnast ja sotsiaalmajanduslikest erinevustest, mitte tingimata laiemast võlaprobleemist,“ seisab raportis.
Maksehäiretega inimeste osakaal elanikkonnast on kõige kõrgem Valga maakonnas (5,9%), kuid sealne keskmine võlasumma on üks Eesti madalamaid (4831 eurot). Erakordne olukord valitseb aga Hiiu maakonnas – seal on maksehäiretega inimesi osakaalult väga vähe, kuid nende isikute keskmine võlasumma on teistest kõrgem, ulatudes 8077 euroni.
Inkassofirma toob välja, et ametlik statistika ei peegelda tegelikult kogu pilti. Numbrite hulgast on puudu parkimistrahvid, maksmata prügiveo arved ja muud väiksemad kohustused, mis tihtipeale on esimesteks märkideks halvenevast maksekäitumisest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)