Dirigent Hirvo Surva ema Helga Surva rääkis “Prillitoosis”, et poeg Hirvo on teda kogu elu pööraselt üllatanud ja ta on poja tegemisi vaadanud ammuli sui. Külapillimehest isa Jaan oli aga see mees, kes laitis poja merekooli ja teatriklassi mineku mõtte maha ja soovitas hoopis Otsa kooli õppima minna.
“Mina läksin Kohtla-Järvelt ära pärast põhikooli lõppu Otsa kooli õppima. Kõik sellele eelnev aeg oli aga selline, et mingi kamp tuli sulle ümber, naaskel või nuga pandi selja või kõhu peale ja nõuti raha. See oli igapäevane asi,” meenutas dirigent ja õpetaja Hirvo Surva oma lapsepõlve Ida-Virumaal.
Hirvo ema Helga Surva ja isa Jaan Surva elavad Mäetagusel tänini ja on samuti muusikalise taustaga. Isa Jaan on olnud küla pillimees ja Helga kooridirigent.
Helga ei teadnud Tallinnasse muusikakooli minnes sedagi, mida ta üldse õppima sooviks minna, aga otsustas siis koorijuhtimise kasuks. “Ma olin siis 15-aastane noor plika,” meenus Helga. “Edasi mind suunati konservatooriumi. Minu kursusel olid Kalju Terasmaa, Eri Klas, Neeme Järvi, Peeter Saul, Heli Lääts. Pidudel tantsisime kõik koos,” ütles Helga.
Helga meenutas, et käis koolis maalapse riietega. “Mantel oli mul ka vanaaegne ja Heli Lääts ütles mulle, et tule minu juurde, ma õmblen selle mantli ringi. Läksingi. Helil oli oma tuba, ta pani mantli suure laua peale, lõikas kõik lahti ja sealsamas õmbles mulle nii ilusa mantli, et mul oli isegi kõrgendatud krae.”
“Minu kõige esimene laps sündis 1960. aastal, aga ta oli haige ja suri. 1962. aastal sündi Aivar ja 1963. aastal Hirvo. Mul on kolm poega, üks poeg elab Jõhvis. Lapsed olid meil igal pool kaasas,” meenutas Helga.
Jaan Surva laulis ka Helga juhatatud koorides.
“Ma ütlen Hirvole kogu aeg, et sa oled mind elu aeg pööraselt üllatanud. Olen tema tegemisi suu lahti ja ammuli vaadanud,” nentis Helgi.
“Mul on üks traditsioon, mis on olnud terve minu elu. Ma ei ole mitte kusagil mujal võtnud uut aastat vastu, kui ainult maal koos ema ja isaga. Ka siis, kui olid juba oma lapsed. Oleme ka ainult kolmekesi koos olnud,” meenutas Hirvo Surva.
“Tallinnasse tulles oli mul kaks mõtet, kas minna merekooli või teatriklassi. Isa oli see, kes ütles, et mine Otsa kooli, su ema õppis ka seal,” tõdes Hirvo. “Koolis sattusin väga hea õpetaja Silvia Melliku juurde, kes oli linnas mulle tõesti teiseks emaks.”
Legendaarne õpetaja ja dirigent Silvia Mellik on 98-aastane. “Ma olin 40 aastat õpetaja ja selle aja jooksul oli mul 72 lõpetajat,” meenutas Mellik.
Dirigent ja õpetaja Silvia Mellik Autor/allikas: ERR
Mellik oli Gustav Ernesaksa õpilane ja saanud suurmeistrilt kõik oma teadmised ja oskused.
“Ta ei olnud kuri õpetaja. Ta oskas sind kuidagi lähedale viia sellele, millega ta rahul ei olnud, nagu tema oleks süüdi, mitte mina, et ma oskaksin paremini teha. Ma võiksin praegugi dirigeerida, ei ole veel ära kulunud, ainuke asi, et õhk lõpeb otsa. Dirigent peab ju kogu aeg käsi kõrgel hoidma ja lugu kestab minuteid. Käed on need, mis peavad väljendama seda tunnet, mis mul on muusikast. Kui käsi liigub ilma südamest tuleva tunnetuseta, ei anna see tulemust. Õpetaja peab oskama ka innustada,” selgitas Surva esimene dirigeerimise õpetaja Silvia Mellik.
Konservatooriumis õppis Hirvo Surva Ants Üleoja juures. “Ants oli fenomenaalne,” tõdes Hirvo.
Eri Klas kinkis Hirvole oma dirigendikepi, mis kunagi kuulus Gustav Ernesaksale. “Selline žest annab väga suure vastutuse. See oli minu jaoks väga suur au,” ütles Hirvo Surva.