Istume Eesti viimase aja ühe andekaima laskesuusatajaga maha ühes Tallinna bussijaama lähedases pubis. Pealinnas ema külastanud Tuuli peab pooleteise tunni pärast istuma bussile, et sõita koju Tartusse. Bussiga sellepärast, et autosponsorit tal enam pole.
„Eks ma pean ka ise peeglisse vaatama, et nad sellise otsuse tegid. Jäin pisut inaktiivseks,“ rääkis ta sponsorist, kelle keskkonnas pidas ta populaarset blogi, mida erinevad meediamajadki agaralt tsiteerisid, sest sportlane oli aus ja lugejad ahmisid tema põnevaid kirjutisi agaralt. „Aga see vajus kuidagi ära. Mul käib see enesekindlusega kaasas. Kui tunnen end mõttetu inimesena, ei haara väga arvutit ega hakka blogi pidama.“
Tagasilööke oli Tomingal lõppenud hooajal rohkem kui üks keskmine sportlane jõuaks ära kannatada. 2021. aastal omanimelise TT tiimi loonud ning sellest ajast saadik ainult Indrek Tobrelutsu käe all treeninud Tomingas, kel taskus Tartu tervishoiu kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti diplom ning omandamisel treeneri- ja personaaltreenerikutse, ei mõtlegi püssi põõsasse visata, sest tema olümpiaunistus – tulemus, mille pärast ta üldse tippspordiga tegeleb – on veel täitmata.
Jah, lugesite õigesti, 31-aastane Tomingas, kelle karjääri jätkamise pärast pool Eestit muretseb, plaanib tegusid teha veel ka 2030. aasta taliolümpial Prantsuse Alpides.
Tomingas kasutab enda käitumist selgitades väljendeid nagu „hull“, „bipolaarse häirega“ või „kõrvalseisjate jaoks ehmatava käitumisega“. Töö positiivsemate mõttemustrite juurutamiseks käib. Et Tuulit mõista, tasub teada, et ta on lihtsalt maksimalist. Võistlus peab käima ka puid istutades ning kell peab näitama kindlat tempot ka sõpradega lõbu pärast Rabajooksul osaledes.
Oled juba tellija?Logi sisse