Minister Erkki Keldo tegi riigikogule ettepaneku avalikkuses palju vastukaja saanud muudatus tagasi pöörata ehk lubada põhikooli lõpetanutel edaspidi käia kooli kõrvalt tööl rohkem.

Õppimiskohustuse ea tõstmine tõi kaasa tööaja piirangu automaatse laienemise 15–17-aastastele, kel varasemalt oli lubatud õppetöö kõrvalt täisajaga töötada. Viimastel nädalatel on aga avalikkuses tekkinud debatt selle üle, kas piirang on mõistlik ja kui palju peaksid või tohiksid alaealised koolis käimise kõrvalt tööl käia.

Võiksid rohkem töötada

„Seadusemuudatus võimaldab meil selles küsimuses tulla vastu noorte, ettevõtjate ja huvirühmade soovidele,“ selgitas Keldo ettepaneku tagamaid.

Koolikohustuslikule töötajale on alati kehtinud seadusest tulenev töötamise aja piirang – maksimaalselt 2-3 tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel. Seoses tänavu 1. septembril jõustunud õppimiskohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani hakkas sama piirang kehtima ka 15–17-aastastele.

Nüüd tegi majandus- ja tööstusminister ettepaneku varasem olukord 15–17-aastaste töötajate puhul taastada. Muudatuse tulemusel võiksid põhikooli lõpetanud alaealised soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada kooli kõrvalt rohkem ehk kuni täistööajaga.

Küll aga panen nii noortele, lapsevanematele kui ka tööandjatele südamele, et lapse koht on ennekõike koolis.

Erkki Keldo

Minister rõhutas, et õppimiskohustuse ea tõstmise eesmärk on tagada, et noored omandaksid gümnaasiumi- või kutsekeskhariduse. „Eesti tööturg vajab haritud ja kvalifikatsiooniga inimesi, see on aastaid olnud ka ettevõtjate üks peamisi murekohti. Põhiharidusest paraku ei piisa, et omandada tänapäeva tööturul vajalikud üldoskused, mis tagavad töökoha muutuvas töömaailmas nende elukaare jooksul,“ rääkis Keldo.

Ministri sõnul ei saa kvaliteetne hariduse omandamine käia käsikäes täistööajaga töötamisega, ent paindlikum seadusandlus jätaks noortele valikuvabaduse.

„Kui on tragisid õpilasi, kes suudavad koolis hästi hakkama saada ja kel jääb selle kõrvalt veel soovi ja aega tööle minna ning nende vanemad on nõus, siis riigina me seda takistada ei soovi,“ märkis ta.

„Küll aga panen nii noortele, lapsevanematele kui ka tööandjatele südamele, et lapse koht on ennekõike koolis ja töötamine ei tohi kahjustada lapse õppimist või tervist. Kui tahame, et meie lastel oleks tulevikus võimalus tööturul edukad olla ja luua lisandväärtust, peame väärtustama haridust,“ lisas majandus- ja tööstusminister.

Täiendav muudatusettepanek lisatakse riigikogus teisel lugemisel oleva töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõule, millega luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Tööandjad on nõus, et õppiva noore esmane kohustus on õppimine ja hariduse omandamine, mis tagab talle hea karjääri, eneseteostuse ja elus hakkama saamise. „Samas on aga selge, et tarbetute piirangutega kõiki noori õppima ja tarkust ammutama ei pane,“ märkis tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Näiteks ei täida iga neljas põhikooli lõpetaja tema sõnul miinimumlävendit ehk pole omandanud piisavalt teadmisi edasi õppimiseks. See on Eesti ühiskonna ja tööturu väiksust arvestades tõsine probleem, mida ei lahenda käsu, vaid probleemi põhjuste eemaldamisega.

Noorte töötus on niigi suur

„Probleemi juured võivad peituda ülerahvastatud klassides, puuduva või vastava ettevalmistuseta õpetajatest, tugispetsialistide nappuses, tehnoloogia väheses kasutamises õpiprotsessis või milleski muus. Nendele muredele peaks keskenduma,“ nentis Käpp.

Kahe tunni kaupa oleks keeruline kedagi tööle võtta ja tööd korraldada.

Ain Käpp

Õppimise kõrvalt tööl käimine on Käpa sõnul noorele hea võimalus tulevaseks tööeluks ette valmistada, samuti näha erinevaid ameteid ja leida inspiratsiooni erialavalikuks ning edasiõppimiseks. See aitab kujundada tööharjumusi, arendada oskusi ja tööandjail tulevasi töötajaid leida.

„Meie noorte töötus on niigi juba 25% ja oleme selle näitajaga Euroopa tipus,“ tähendas Käpp. „Liialt piiravad tingimused tõrjuks noori tööturult ja vähendaks tööandjate huvi noortega tegeleda veelgi, sest kahe tunni kaupa oleks keeruline kedagi tööle võtta ja tööd korraldada.“

Suurima löögi saanuks tema sõnul just need valdkonnad, kus tihti esimese töökogemuse ja väljaõppe saab – näiteks teenindus, hotellid-restoranid, hooajatööd.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (9)