Pärnu maakohtu otsusega tunnistati Kairi Kuusemaa süüdi oma lapse tapmises ning teda karistati kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistusega. Kuusemaa karistusaeg algas 9. märtsil 2024.
Tallinna vangla esitas eelmise aasta 26. septembril Harju maakohtule materjalid Kuusemaa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas süüdimõistetu vabastamist, prokuratuur oli sellele vastu.
Maakohus otsustas vabastada Kuusemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuid ringkonnakohus tühistas hiljem maakohtu määruse. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et süüdimõistetu tuli jätta vabastamata, aga muutis selle põhjendusi.
Riigikohtu hinnangul ei saanud ringkonnakohus jätta Kuusemaad vabastamata põhjendusega, et tema puhul on uute kuritegude oht küll madal, aga mitte olematu. Ennetähtaegne vangistusest vabastamine on välistatud, kui kohus näeb tõsiseltvõetavat uute kuritegude ohtu. Samas ei ole realistlik seada süüdimõistetu vabastamise eeltingimuseks nõuet, et see risk muutuks vangla sekkumistegevuste abiga täiesti olematuks.
Teisalt ei tohi kohus isegi siis, kui uute kuritegude oht on väike, jätta tähelepanuta muidki aspekte, mis võivad anda lõpuks aluse süüdimõistetut mitte vabastada.
Praegusel juhul pidas riigikohus Kuusemaa vabastamata jätmist kokkuvõttes õigeks. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine vangistuse nii varases etapis ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, arvestades seda, et ta kannab karistust raske tagajärjega kuriteo eest ega ole väljendanud siirast kahetsust.
Vastsündinu surm Läänemaal Suure-Lähtrul vapustas Eestit 2024. aastal. Toona 5. veebruaril tõi pererahva koer taluhoovi vastsündinud lapse surnukeha. Politsei käivitas ulatusliku maastikuotsingu imiku ema leidmiseks. Ema isiku tuvastamise järel selgus, et naine on sõitnud Marokosse, kus Maroko politsei ta sama aasta märtsi algul vahistas.
Kohus tegi oma otsuse süüdlase osas kaudsete tõendite kogumis, kasutades ka välistamismeetodit. Kohtunik märkis, et keegi teine ei saanud Kuusemaa last tappa ja ei ole esitatud teese, mis oleks kõrvaldanud kahtlusi Kuusemaa süüdiolekus.
Kuusemaa pereliikmed pidasid kohtuvaidlust selle üle, kas politsei võis oma tegevusega Kuusemaa ja tema pereliikmete au ja head nime teotada.
Tema vanemad, vend ja õed esitasid tunamullu Tallinna halduskohtule kaebuse prokuratuuri vastu. Nende hinnangul rikkusid politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning prokuratuur Kairi Kuusemaa õigusi, avaldades riigiametnikena kriminaalmenetluse ajal kahtlustatava kohta teavet, mida nende arvates ei tohi avaldada.
Kuusemaade väitel tõi see kaasa olukorra, kus meedia ja laiem avalikkus rikkusid nii kahtlustatava kui ka kaebajate süütuse presumptsiooni ning kahjustasid nende au ja head nime. Sellega seoses nõudsid nad ka mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi.
Tallinna halduskohus leidis, et PPA poolt kolmes episoodis avaldatud teave ei olnud seostatav ei kaebajate ega ka hilisema kahtlustatavaga, kes osutus kaebajate pereliikmeks. Samuti ei olnud see teave õigusvastane, sest selle selge eesmärk oli avalikkuse teavitamine toimunust ja abi saamine lapse ema tuvastamiseks.
Kommenteeri Loe kommentaare (50)