„Tasuvusaeg praeguse olukorra baasilt hinnatuna võiks kaugküttele üleminekul olla Ülemiste keskuses umbes 12‒13 aastat. Kindlasti võidame sellest rahaliselt, kindlasti mugavusest, kuid kaks peamist eelist on keskkonnajalajälje vähendamine ja kaasa mõtleva partneri olemasolu. Seda siis Utilitase näol. Meil võttis iseenesest kolm aastat aega, kuni Utilitas suutis meile kaugkütte väärtuse nii-öelda lõplikult ära müüa,“ selgitab Pärnits.
2022. aastal kohe Ukraina sõja alguses liitus Utilitase kaugküttega ühe aastaga üle 200 hoone, enamik neist tulid üle kalliks, ebakindlaks muutunud gaasiküttelt. Praegu liitub Utilitase teenusega aastas endiselt kümneid hooneid, nii täiesti uusi kui ka teiselt kütteviisilt üle tulijaid: 2025. aastal liitus kaugküttega näiteks 78 uut hoonet, millest 29 tuli üle teiselt kütteviisilt.
„Kaugkütte uuesti populaarseks muutumise taga on ka fakt, et selles on tehtud meeletult palju innovatsiooni ja arendusi. Süsteemid on muudetud nii efektiivseks, et suudame muuta 100% põlemisel tekkinud energiast kütteenergiaks. Lisaks kasutame aina enam tehisaru, et prognoosida ja kogu võrgu ulatuses näha ette nõudlust. Lisaks oleme uutele koostootmisjaamadele valmis saanud esimese soojussalvesti ja kohe lähevad tööle tööstuslikud soojuspumbad, mis võtavad soojuse reoveest,“ loetleb Kitt.
Piltlikult tähendab see seda, et kuni 90% sisendist sooja saamiseks on kodumaine ja tarkvaraliste uuendustega on võimalik ka maagaasi vajav viimane kümnendik poole vähemaks lõigata.
„Kaubanduskeskustele on äärmiselt oluline prognoositavus kõikides kulutustes, kaugenergia annab võimaluse stabiilsuseks. See tähendab, et saame pakkuda oma klientidele kindlat ruutmeetrihinda ja seda pikema aja vältel. Kui aga meie kulud vähenevad, saame teenitud tulust teha investeeringuid ja muutuda nii rentnikele kui ka klientidele aina atraktiivsemaks,“ selgitab olukorda ka Hõbe.
Pikemat arutelu kaugenergiast kuulake aga juba salvestatud podcast’ist!
