Pärnoja räägib, et Himmelbjerget on Taani kõige kõrgem mäetipp – 218 meetrit kõrge, nimi tähendab tõlkes: Taevamägi.
„Vanad taanlased ronisid 200 meetrit üles,“ räägib Erki. „Ja mõtlesid, et saavad jumalale lähemale. Aga minu Himmelbjerget – ma siiamaani ronin ja ronin ja see ei saa otsa.“
Pärnoja sõnul mõtles ta juba pikalt albumit „Himmelbjerget“ täispikkuses esitada, kuid see oli Jazzkaare festival, kes ta poole pöördus ja palus taolist kontserti. „See maja polnud siis veel Fotografiska, vaid Punane Maja. Ukse ees kasvas kask, sisse ei saanud hästi. Seal me tegime esimese kontserdi ja mõtlesin, et see hästi mõnus ring – kümme aastat hiljem sealsamas kontsert teha.“
Saates tuleb jutuks, et Pärnoja on viimasel ajal päris palju filmimuusikat teinud ja see on talle unistuseks olnud.
„See oli minu unistus ja see on kõikide mu tuttavate muusikute unistus olnud,“ räägib ta. „Aga väga paljud, kes teevad esimese filmi ära, ei jää selle juurde, sest saavad aru, mida see endast kujutab.See on lihtsalt inimtüüp, mida filmimuusika nõuab, ja ma olen viimase nelja-viie aasta jooksul avastanud, et ma olen see inimtüüp. Nagu täpselt.“
Kui varem tegeles Erki pooleteise filmiga aastas – ja oli kogu aeg selle tegemise sees –, siis sel aastal on tal filmimuusikatöid kolm ning üks Islandi õudusfilm tahab veel juurde tulla.
„Ma olen läinud täielikult filmimuusika sisse,“ räägib Erki. „Ja see on kõik jube ägedaks teinud. Kõik kontserdid, mida selle kõrvalt teen, ma ei pea enam mõtlema, et see on mu bread and butter, vaid see on midagi, mida ma tahan teha. Ma vajan kontserte, ülejäänud aeg möödub mu päevatöö akendeta ruumis, mis tundub, et mulle sobib.“
„Filmimuusika on mu leib täna, esinemised limonaad selle kõrval,“ lisab ta.
Jazzkaarel esitab Pärnoja esikalbumit 25. aprillil Fotografiskas ning 26. aprillil Tartus Uues Teatris.
Saatejuht Raul Saaremetsa valikul hinnati järgmisi lugusid:
• Olev Muska „Chastushka II“
• The Strokes „Going Shopping“
• Laufey „Madwoman“
Milline lugu võitis? Kuula podcastist!