Rapa Nui ehk Lihavõttesaare iidsed asukad näivad olevat hakkama saanud võimatuga — teisaldanud oma ülikuulsad hiigelsuured kujud valmimiskohast eksponeerimispaika.
Ameerika eksperimentaalarheoloogid on nüüd füüsikateadmiste, arvutimudeli ja välikatsetuste toel leidnud võimaluse, kuidas üllatavalt väheste inimeste — ja ka vähese köiega — saavutust korrata.
Carl Lipo Binghamptoni Ülikoolist ja Terry Hunt Arizona Ülikoolist uurisid lähemalt ligi tuhandet moai-nimelist kuju.
Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Archaeological Science, et rapanuilased tirisid kujusid arvatavasti püstiasendis mööda maad siksakitades. Selle jaoks olid nad ette valmistanud ka hästi sobivad teed.
Teised teadlased on varem välja pakkunud, et kujusid lohistati kivimurrust pühapaika pikaliasendis ja aeti alles sihtkohas püsti.
Lipo ja Hunt aga panid tähele, et kui kuju kord juba liikvele saada, siis ei ole edasiminek enam vaevaline. Välja pakutud liikumisviis säästab energiat ja võimaldab hoida tempot.
Autorid kirjutavad, et püsti vedamise poolt räägib kujude kolmemõõtmeline geomeetria — D-tähe kujuline tald ja kergelt ette längus kehahoid.
Teadlased ehitasid ka ise ühe 4,35-tonnise moai. Saja meetri kaugusele suudeti seda 40 minutiga vedada vaid 18 inimesega.
Lipo ja Hunt tõdevad, et praeguse seisuga ei seleta mitte miski Lihavõttesaare kujude transporti paremi kui püstvedu.
Põlisasukate muistne inseneeria avaldab teadlaste sõnul sügavat muljet ja äratab austust.
Rapa Nui on muust maismaast erakordselt kaugel asuv üksik saar keset Vaikset ookeani, mille kunagised polüneeslastest esmaasukad on peale hiigelkujude silma paistnud ka näiteks puutahvlitele vestetud seni dešifreerimata kirja rongorongoga.